12:51 04. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1224
  • RUB80.2153
Majandus
lühendatud link
29923

Täna elatakse Euroopas aastateks 2014-2020 planeeritud eelarve järgi

Vladimir Veretennikov agentuurile RIA Novosti

Läti, Leedu ja Eesti majandusteadlased väidavad, et lähiaastatel võivad Balti riigid kokku puutuda Lääne struktuurifondidest saadava olulise rahastuse äralangemisest tingitud terava sisekriisiga. Kaardil on sajad miljonid eurod. RIA Novosti selgitas välja, mida toob Euroopa "ammest" täielik või osaline ilmajäämine Balti riikidele kaasa.

Rahavihmas

Täna elatakse Euroopas aastateks 2014-2020 planeeritud eelarve järgi. Sel ajavahemikul on ainuüksi Lätile, nagu nähtub avalikest allikatest, Euroopa struktuurifondidest ette nähtud umbes 4,5 miljardit eurot (3 tuhat iga elaniku kohta). Eurostati andmetel moodustas viimase viie aasta jooksul Balti riikidele eraldatavate dotatsioonide kogusumma umbes 3,5 miljardit eurot aastas. Seejuures suurenesid rahaeraldised Leedusse ja Lätti 50-100 miljoni euro võrra aastas.

Kõige suuremateks "doonoriteks" on Euroopa sotsiaalfond (ESF), Euroopa regionaalse arengu fond (ERAF) ja ühtlustusfond (KF). On tähelepanuväärne, et alates kolme Balti riigi liitumisest 2004. aastal pole nende riikide endi panus EL eelarvesse ületanud 150-300 miljonit eurot. Teiste sõnadega, Balti riikide panus Euroliidu eelarvesse oli kuus kuni seitse korda väiksem, kui sealt saadav rahavoog.

Vestluses agentuuriga RIA Novosti kinnitas Euroopa Parlamendi saadik Lätist Andrei Mamõkin: "Kõigi kolme Balti riigi sõltuvus EL rahastusest on fataalne. Kolmest "Balti õest" kõige suurem sõltuvus Euroopa rahastusest on Lätil. 2017. aastal oli tema riigieelarve 8 miljardit eurot, sellest 1 miljard Euroopa Liidu abi. See tähendab, et iga kaheksas euro Läti eelarves oli Euroopa kingitus. Järgmisel aastal selline sõltuvus Euroopa rahastusest säilib: eelarve on planeeritud peaaegu 8,7 miljardi euro tasemel, millest 1,2 miljardit on EL raha."

Vahendite omandamise tehnoloogia on lihtne: piisab, kui oskuslikult projekt koostada, see Brüsselile läbivaatamiseks esitada ja Euroopa raha vastu võtta. "Siin on terve meretäis kõikvõimalikke programme: tudengilaborite sisseseadmisest ülikoolides kuni koolide ja lasteaedade soojustamiseni, uue asfaldi panemisest kuni töötute mobiilsuse tagamiseni, eesmärgiga nad tööturule tagasi tuua.

Sadu programme rahastatakse ka kümnete toetusfondide ja —instrumentide kaudu. Piirivalvurite väljaõpetamine, seminarid ajakirjanikele, uute prügisorteerimisliinide ehitamine, võitlus laste vaesusega, sisseseade soetamine võitluseks salakaubaveoga, riigisektori juhtimissüsteemide täiustamine, abi ettevõtetele üleminekuks "rohelisele" energiale, finantsabi põllumeestele põllumaa rekultiveerimiseks. Mul oleks kergem üles lugeda need valdkonnad, kus Euroopa Liit meile abi ei osuta," märgib Mamõkin.

On aeg täiskasvanuks saada

Kuid pole välistatud, et selline küllus saab peagi otsa. Mamõkin seletab, et eelarveperiood planeeritakse

"Mõned programmid Lätis kestavad 2024. aastani, sest nad kas algavad hiljem või on arvestatud kümneks aastaks, alates 2014. aastast. Mis edasi saab, ei tea keegi. Rahastuse vähenemine on tingitud kahest asjaolust. Esimene on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Hiljuti kohtusin eelarvevolinik Günther Oettingeriga. Ta nimetas numbrit 12 miljardit eurot aastas. See on summa, mis jääb Euroopa Liidul igal aastal puudu Ühendkuningriigi lahkumise tõttu. Seepärast vähenevad Euroopa Liidu tulubaasi vähenemise tõttu ka kulud. Ja iga riik, sealhulgas Balti riigid, hakkavad edaspidi saama vähem. Rahandustegelaste kõige tagasihoidlikumate prognooside kohaselt on miinust 150-200 miljonit eurot igale riigile. Neli miljardit EL-l puudu jäävast rahast on valmis kompenseerima Saksamaa. Kuid on selge, et täielikult ei suuda brittide puuduvat osa katta ükski suurtest EL liikmesriikidest, ei Prantsusmaa, Hispaania ega Itaalia," väidab parlamendisaadik.

Lisaks on tema sõnul veel ka teine doteerimise vähendamise põhjus: Balti riike loetakse EL-s juba "täiskasvanuteks". 2004. aastast, kui Leedu, Läti ja Eesti said täieõiguslikeks EL liikmeteks, on möödunud üle kolmeteistkümne aasta. Nüüd räägivad Euroopa Komisjoni ametnikud: nende aastatega oleme me pumbanud Balti riikide majandusse kümneid miljardeid eurosid. Te võtsite selle raha vastu ja raporteerisite iga kord, et elu on läinud aina paremaks ja paremaks.

Nüüd on teil endil aeg doonoriteks saada — EL aitas teid, nüüd peate teie aitama Bulgaariat, Rumeeniat ja Horvaatiat, kes astusid Euroopa Liitu pärast teid. Ja silmapiiril terendab Lääne-Balkani riikide astumine EL, mida tunnistas isegi Juncker oma viimases kõnes. "Lapsepõlv" on läbi, Balti riikidel on aeg täiskasvanuks saada ja meie ühise liidu eest vastutus võtta," kirjeldab Mamõkin olukorda.

Leedu aitas Lätil osta USA-st vedelgaasi lootes EL dotatsioonile

Parem pole olukord ka Leedus. Klaipeda linnanõukogu saadik Vjatšeslav Titov rääkis agentuurile RIA Novosti: "Tänane Leedu, nagu ka teiste Balti riikide areng tuleneb paljuski EL subsiidiumidest. Viimastel aastatel sai Leedu igal aastal 1,6-1,9 miljardit eurot. Näiteks meil, Klaipedas, on taristueelarve koostamise mehhanism selline, et Euroopa Liit eraldab näiteks basseini ehitamiseks vajalikest vahenditest 85% ja 15% annab kohalik omavalitsus.

Võib juhtuda, et mõnele projektile annab rahastusest 85% EL ja riik ühiselt, ülejäänud 15% eraldavad kohalikud võimud. Euroopa Liit doteerib samuti Balti riikide põllumajandust. Kui sul on üks hektar põllumajandusmaad ja sa niidad sellelt rohtu, antakse sulle umbes 100 eurot aastas. Võib julgelt öelda, et subsiidiumide vähendamise näol seisab Balti riikidel ees vägagi valuline protsess — tuleb hakata õppima oma vahenditest elama."

Varem sai muidu, edaspidi tuleb võtta laenuna

Balti riikide jaoks kurba prognoosi kinnitas vestluses agentuurile RIA Novosti ka erakonna "Vene liit Lätis" aseesimees ja Läti eurosaadik Tatjana Ždanoki abi Miroslav Mitrofanov.

"Praegune Ühtlustusfondi rahastamise kord muutub oluliselt. Varem panustasid sellesse EL "vanad" liikmesriigid ja sellest finantseeriti "uute" liikmesriikide taristuprojekte. Eesmärk oli vähendada lõhet EL "vanade" ja "uute" liikmete taristu arengutasemes. Muide, raha "ühtlustamiseks" ei saa mitte ainult riigid, vaid ka üksikud vaesed piirkonnad Hispaanias, Itaalias ja Kreekas," kommenteerib Mitrofanov.

Välislaekumised moodustavad umbes viiendiku Läti SKT-st. "On selge, et sellest rahast ilmajäämine oleks riigile väga valuline. Praegu püüab rahandusministeerium elanikkonda rahustada. Hiljuti teatati, et järgmisel EL eelarve planeerimisperioodil väheneb meie riigi käsutuses olevate Euroopa fondide rahastus kõigest 15-30% võrra," selgitab ekspert.

Pärast 2020. aastat, on vestluskaaslane veendunud, Euroopa raha vool Balti riikidesse veel ei lakka, kuid need ei ole siis enam tasuta toetused, vaid pikaajalised laenud. "Asi on selles, pragu on Euroopas majanduslik seisak, seal pole lihtsalt niivõrd suuri taristuprojekte, mis vajaksid praegu EL-s suures koguses olevat "odavat raha". Sellises olukorras peetakse parimaks raha paigutamise viisiks selle väljastamist laenuna riigi või kohaliku omavalitsuse tagatistega," kirjeldab Mitrofanov perspektiive.

Ja lisab seejuures, et lähiaastatel toimub veel üks oluline muutus – projekte, mida rahastatakse Euroopa struktuurifondidest, hakatakse uurima ja hindama hoopis karmimalt kui seni.

"Siiamaani valitses selles vallas suur vabadus. Vähem kui 200 tuhat eurot nõudvate projektide hindamise vastu ei tuntud Brüsselis üldse huvi ja see jäeti täielikult rahvuslike valitsuste mureks. Kuid nüüd ei allutata kõik eurorahastusele pretendeerivad projektid mitte ainult totaalsele kontrollile, vaid nad pannakse veel ka omavahel konkureerima.

Oletame, et Saksmaa esitab viiskümmend taristu arendamise projekti ja Läti viis. Loomulikult eelistatakse põhjalikumalt läbitöötatud (selleks on aga vaja kõrgetasemelisi eksperte) projekte, millel oleks riiklik kaasfinantseerimine ja väike korruptsioonirisk.

Lisaks võib Euroopa Komisjoni projekti mistahes staadiumis kontrollida antud rahastuse sihipärasust ja efektiivsust ning peatada juba eraldatud rahastuse, kui riik keeldub mingis EL ühisprogrammides osalemisest. Näiteks põgenike ühtlase jaotamise programmist Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide vahel. Balti riigid ei ole põgenike enda juurde võtmises eriti agarad olnud," tuletab Mitrofanov meelde.

Finantstormi ootuses

Andrei Mamõkini teatel on Balti riikides praegu hulgaliselt programme, mis ei suudaks ilma EL poolt kuni 85% maksumuse katmiseta eksisteerida. "On selge, et "rahapuksiiri" küljes rippudes on raske iseseisvalt reisile minna. EL rahastuse vähendamise või lõpetamise korral tuleb paljud programmid lihtsalt sulgeda," tunnistab Mamaõkin.

Seejuures märgib ta, et selline rõõmutu perspektiiv ei ole võimudele saladuseks. "Kuid siin on Balti riikide lähenemine olnud erinev. Eestis näiteks püstitati juba ammu enne Euroopa rahastamist ambitsioonikas eesmärk — saada EL digitaalseks keskuseks. Selle tulemusena sai Eesti Euroopa Komisjonis ühtse digitaalturu voliniku ametikoha (selleks sai vabariigi endine peaminister Andrus Ansip).

Eestlased lõid juba mitte ainult maailma esimese, vaid ka kõige efektiivsema e-riigi: kodaniku poolt politseile avalduse esitamisest kuni presidendi poolt seaduse allkirjastamiseni toimub kõik elektrooniliselt. Nad osutusid sedavõrd ettenägelikeks, et oskasid viis-seitse aastat tagasi majanduslanguseks valmistuda ja lõid riikliku kogumisfondi. Lätis kahjuks on olukord vastupidine. Niikaua, kui Euroopa rahad peale tulevad, mälume me neid, kusjuures korruptsiooni abiga. Kuid strateegilist nägemust sellest meil siiamaani pole," räägib saadik.

Olukord on üpriski alandav: "Kakskümmend seitse aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist seisab minu riik endiselt väljasirutatud käega! Andku Brüsseli onu meile raha, et me süüa saaksime…" Lisaks pöörab ta tähelepanu sellele, et kõige andekamad ja töövõimelisemad noored lahkuvad kümnete kaupa Lätist, et saada väärilist tööd ja teha karjääri Lääne-Euroopas. Välismaa investorid aga, kes tahaksid Lätti investeerida, saavad tihti aru, et nende raha ei oota siin keegi.

Kõik pole siiski nii pessimistlikult meelestatud ja leiavad, et Läti valitsus laob vundamenti elule pärast Euroopa raha juurdevoolu lakkamist. Miroslav Mitrofanovi sõnul on riigis käivitatud maksureform, koondatakse riigiasutuste personali ja kärbitakse sotsiaalkulusid (kuigi näiteks riigikaitse rahastamist mitte ainult ei kärbita, vaid isegi suurendatakse).

"Varsti suureneb järsult surve omavalitsustele, et suurendada seda maksulaekumist, mida omavalitsused riigikaassale edastavad. Seejuures kannatavad enam Riia ja Riia piirkonna kohalikud omavalitsused, mis on kõige paremal järjel. Lisaks sellele on juba avalikustatud peaaegu poolte koolide sulgemise kava," resümeeris Mitrofanov.

Küsimus kas riigi rahastamissüsteemi ümberkorraldamiseks aega jätkub, on alles vastuseta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
raha, eelarve, Eesti, EL

Peamised teemad