09:41 15. November 2019
Kuula otse
  • USD1.0997
  • RUB70.4908
Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam, illustratiivne foto

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam

© Sputnik / Алексей Куденко
Majandus
lühendatud link
64882

Et tööjõu suhtes kehtivate piirangute tingimustes raha kokku hoida, kutsus Eesti tootjaettevõte DGM Shipping AS tööle Ukraina kodaniku, kuid esimene taoline kogemus osutus ettevõtte jaoks ebaõnnestunuks

ТАLLINN, 14. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Ukraina kodanik Jevgeni Derkatš käis Eestis tööl, naasis koju ja avaldas portaalis liva.com.ua artikli pealkirjaga "Kuidas ma Euroopas tööl käisin". Selles kirjeldas ta raskeid töötingimusi Eesti ettevõttes.

Jevgeni (Jevgen) Derkatš, omaaegne nüüdseks Dnipris (Dnepropetrovsk) jõude seisva Ukraina kosmoseraketitehase Južmaš tööline, otsustas tänavu sügisel rahateenimiseks Euroopa Liitu tööle sõita. Tööleasumise riigiks valis ta Eesti ning töökohaks kalatöötlemisettevõtte DGM Shipping AS (kaubamärk Briis).

Oodati kolme, saabus üks

Jevgeni Derkatš kirjutas oma artiklis, et Eestisse saabudes majutati ta kahetoalisse külma korterisse. Ühes toas elasid kaks naistöölist, teises oli neli välivoodit Ukraina tööliste jaoks.

"Me kannatasime nii kõvasti Venemaa-vastaste sanktsioonide pärast, et otsustasime tööjõu arvelt kokku hoida. Me tasusime maksud kolme siiakutsutud Ukraina kodaniku eest, mispeale saabus ainult üks – Jevgeni Derkatš," lausus portaalile Sputnik Eesti DGM Shipping AS-i turundusjuht Aljona Protassova.

Korter asus Derkatši sõnul Tallinna linnaservas, seetõttu kulus teekonnaks töökohta ja tagasi kolm tundi.

Nagu Aljona Protassova portaalile Sputnik Eesti jutustas, saabus Jevgeni Derkatš 2017. aasta 12. novembril Tallinna, kus firma töötaja talle jaama vastu tuli ja saatis ettevõtte poolt üüritud elupaika – heas korras kolmetoalisse kõigi mugavustega korterisse, kus elasid veel kaks Sillamäelt tulnud töötajat.

Korter ise asub Tallinna külje all Maardu linnas. Sealsamas paikneb ka ettevõte DGM Shipping AS, üürikorterist 15 minuti bussisõidu kaugusel, märkis Protassova, osteti ka ühistranspordi kuupilet.

Leping miinimumpalga peale

Jevgeni Derkatš teatas ka, et kuigi lepingus oli märgitud kuupalgaks 470 eurot, lubati talle maksta 4 eurot tunnis (seega ulatuks kuupalk üle 470 euro). Talle olevat seletatud, et lepingus näidatud summa kantakse üle pangaarvele, ülejäänu aga antakse kätte ümbrikus.

Protassova väitis selle peale, et katseajaks oli Jevgeniga kokku lepitud 470 euro suurune alampalk, mis tulevikus oleks ehk võinud kerkida üle 4 euro tunnis.

Töövahetuse kestuseks kalatöötlemistsehhis oli Derkatši kinnituse kohaselt 12 tundi ning kuu jooksul oli vaid neli puhkepäeva. Töötingimusedki olid Derkatši tunnistust pidi väga rasked: külmas tsehhis ja ilma hingetõmbepausideta.

Protassova enda sõnul peeti kirjavahetust Ukraina kodaniku Jevgeni Derkatšiga aegsasti, kaks kuud enne tema Tallinna saabumist ja teda sai eelnevalt teavitatud, millega ettevõte tegeleb ja mis tööliste töökohustuste hulka kuulub.

Töö ettevõttes käib tõesti vahetustena, 12-tunniste vahetuste kaupa, kuid töövahetusi, kinnitas ta, on ühes kuus 12 kuni 14 (kuna ettevõte tegeleb kala väljapüügi ja ümbertöötlemisega, sõltub vahetuste hulk otseselt ilmaoludest ja sellest, kui mitu laeva merele läheb). Tegemist ei ole Eesti Vabariigi tööseadusandluse rikkumisega.

Legaalne illegaal

Derkatš teatas ka probleemidest dokumentidega. Nii olevat ta justkui sõitnud Eestisse tööle üksnes kutsekirja ja biomeetrilise passiga: ukrainlasele seletati, et viisat pole vaja vormistada.

Pärast paari töövahetust, pajatab Derlatš, viidi ta Eesti Politsei- ja Piirivalveametisse, et isikutunnistuse alusel vormistada ID-kaart, kuna ilma ID-kaardita pole võimalik saada pangakaarti. Politsei- ja Piirivalveametis teatati talle, et ID-kaart antakse välja vaid juhul, kui tal on käes elamisluba – ja ilma tööviisata, passi ja kutsumise alusel töötada ei tohi.

Euroopa Liidus illegaalse töötamise eest on ette nähtud deporteerimine ja viieaastane EL-i sisssesõidukeeld. "Ühesõnaga, heitusin ja mõtlesin: tarvis kiiremas korras Ukrainasse koju tagasi sõita," ütleb Jevgeni.

Aljona Protassova lausus, et 2017. aasta 3. oktoobril saatis Derkatš kõik oma passiandmed ja sama aasta 5. oktoobril esitas ettevõte dokumendid tööloa saamiseks, tasudes 48 euro suuruse riigilõivu. Derkatš ise aga siirdus Eesti Vabariigi konsulaati Dnipris tööloa tarvis vajalike dokumentide esitamiseks.

Protassova väitel sai tööleping Ukraina töölise ja DGM Shipping AS-i vahel allkirjastatud 13. novembril 2017. aastal, misjärel Eesti firma töötaja viis mehe isikukoodi samiseks vastavasse asutusse Roosikrantsi tänavas. Seejärel registreeriti Jevgeni Derkatš Maksu- ja Tolliametis. Niiviisi tohtis Jevgeni Derkatš ametlikult Eesti Vabariigi territooriumil töötada.

Jätkus vaid üheks vahetuseks

"Töötanud kõigest ühe vahetuse, ütles Jevgeni, et on väga väsinud ja töö on liiga raske. Ta korjas oma kompsud kokku ja töölepingut rikkudes (ette hoiatamata ja nõutava hulga tunde töötamata) sõitis tagasi Ukrainasse. Me ei hakanud tema otsusele vastu seisma ega mingeid meetmeid rakendama," lisas Aljona Protassova portaalile Sputnik Eesti.

Eesti ettevõtte esindaja selgitas, et ettevõte on kandnud suuremat kahju kui Jevgeni ise. Nii on DGM Shipping AS raisanud aega erialata inimese väljaõpetamiseks ning teinud rahalisi kulutusi – erirõivastusele, maksudeks, sõidupiletile ja korteriüürile.

Tema kinnitusel oli see esimene ja ilmselt viimane kogemus töötajate Ukrainast kohalemeelitamisel, kuna nii mõnelgi neist ei ole ei kvalifikatsioni ega vastutustunnet.

Portaal Sputnik Eesti saatis üksikasjade täpsustamiseks Jevgeni Derkatšile oma küsimused ja jätkab selle loo lahtiharutamist.

Tagid:
võõrtööline, tööandja, töö, sisseränne, Briis, DGM Shipping AS, Aljona Protassova, Jevgeni Derkatš, Eesti, Ukraina

Peamised teemad