01:37 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Balti riigid tegid pika sammu Nord Stream-2 poole

Vihkamisest armastuseni: Balti riigid tegid pika sammu "Nord Stream-2" poole

© Sputnik / Сергей Гунеев
Majandus
lühendatud link
Gaas - perspektiivne energia (131)
12012

Täielikust vastuseisust täieliku teineteisemõistmiseni. Baltimaad muutsid oma suhtumist projekti "Nord Stream-2". Loomulikult, kui see ei olnud vaid taktikaline käik. Äkki tõepoolest hakkasid nad alles nüüd ürituse kasulikkusest nende endi jaoks lõpuks aru saama

Oleg Obuhhov, raadio Sputnik

Eelarvamustesse võib suhtuda mitut moodi. Ka sellesse, et baltlased on justkui "laisa gaasiga". Siinkohal oleks häid näiteid vaja. Eestile, Lätile ja Leedule jõudis lõpuks kohale, et "Nord Stream-2" pole EL energiajulgeoleku põhimõttega vastuolus, vaid, vastupidi, soodustab seda. No ja kas tasus siis vastupunnimisele kaht aastat kulutada ja suuri "nehotšusid" mängida? Küll polevat torud õiged, küll gaas piisavalt helesinine, küll kahjustavat keskkonda ja mis kõik veel.

Balti riigid muutsid seisukohta "Nord Stream-2" suhtes>>

Ja ei peetud paljuks sellele riigieelarvest raha kulutada (hotellitoad, istungisaalide rent, kohvipausid- esinduslõunad)… Ja siis teha muudkui avaldusi, et "Nord Stream-2" võib saada veel üheks Moskva surve avaldamise hoovaks Brüsselile.

Või et Gazprom tugevdab sellega oma domineerimist EL energiaturul ja et kui projekt realiseerida, siis võib konkurentsi energiaturul ära unustada. Kusjuures sellest ajast ei olegi nii palju aega möödas, kui Eesti, Läti ja Leedu peaministrid üheskoos ja ametlikult selliseid avaldusi tegid. Ja nüüd siis äkki, ja jälle kõik korraga, kui ühest suust — täielikust eitusest vaata et vaimustunud heakskiitmiseni.

Tillerson survestab Taanit ja kogu Euroopat>>

Mis siis juhtus? Kas veri hakkas soontes kiiremini liikuma? Või süda kiiremini tuksuma? Äkki andis Angela Merkel pribaltidele mingi imepilli, millest nende veresooned laienesid ja peaajugi paremini jagama hakkas. Miks just Merkel? Aga sellepärast, et algselt oli "Nord Stream-2" vaid Vene — Saksa ühisprojekt. Saksamaa äriringkonnad olid juba esimeste taotluste esitamise ajast peale magistraali ehitamise "poolt".

Esmakordselt teatati sellest 2015. aasta juunis XIX Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil. Siis kinnitasid Vene Gazprom, Saksa E.on, Briti-Hollandi Shell ja Austria OMV oma allkirjadega ühiste kavatsuste memorandumi, mis nägi ette nende ettevõtete koosöö gaasitaristu arendamisel Vene gaasi toimetamiseks Euroopa tarbijatele. Siis kinnitati jätkuvat toetust nendele kavatsustele sama aasta septembris Ida majandusfoorumil Vladivostokis, kus allkirjastati aktsionäride leping.

Juba siis oli selge, et enamik Lääne-Euroopa riike ja nende energiaettevõtteid on projektist väga huvitatud. Sealhulgas rahaliselt. Pärast Vana maailma majandus on stagnatsioonist pöördunud kindlale tõusule.

Eesti gaasiturg jääb endiselt Gazpromile>>

Söe kasutamisest on see piirkond otsustanud kindlalt loobuda. Millal taastuvatele energiaallikatele kindlalt lootma saab hakata, on pigem retooriline küsimus. Tõusvale majandusele on aga hädasti vaja ressursse.

Ja palun, siin on teile gaas! Võtke, palju kulub, seda enam, et see on saadaval väga soodsa hinnaga. Milleks ometi sõrgu vastu ajada ja lolli mängida? Vooluahel on sulgunud — "Nord Stream-2" tuleb nagunii. Ja tore ongi, et Tallinn, Riia ja Vilnius on sellest lõpuks aru saanud. Mitte küll kohe, kuid parem hilja, kui mitte kunagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Gaas - perspektiivne energia (131)
Tagid:
energia, Nord Stream 2, Gazprom, Eesti

Peamised teemad