04:52 19. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Läti pealinn Riia

Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda

© Flickr / Tobi Gaulke
Majandus
lühendatud link
9841

Läti diplomaadid osalevad aina aktiivsemalt võitluses kaubavoogude eest Venemaalt, mis kajastub positiivselt Läti äritegevuses. Eesti välisministeerium negatiivset tausta ärisuhetes idanaabriga senimaani hajutama ei kiirusta.

ТАLLINN, 15. veebruar — Sputnik, Svetlana Burceva. Samal ajal kui Eesti välisminister Sven Mikser asetas oma kõnes Eesti välispoliitika iga-aastasel arutelul Riigikogus põhirõhu julgeolekule ja Euroopa tulevikule koostöös NATO-ga, kaasavad Läti välisministeeriumi töötajad järjekindalt oma riigi majanduslike huvide sfääri suhteid idanaabriga.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Eesti välisminister lausus siiski mõne sõna ka Eesti majandusarengu kohta, kuid kõigest üldsõnaliste ütlustena, millest konkreetseid samme või suundumusi ei õnnestu kuidagi välja lugeda.

Venemaa toidukaubad naasevad Euroopasse, illustratiivne foto
© Sputnik / Илья Питалев

Samal ajal aga külastas Läti suursaadik Venemaal Māris Riekstiņš Moskvas iga-aastast rahvusvahelist toidukaupade näitust Prodekspo ja kohtus Läti ärimeestega, et arutada Venemaa eksporti toiduainetööstuse valdkonnas ja võimalikku toetust Läti saatkonna poolt Läti äritegevuse edendamiseks Venemaal.

Ning see pole veel kõik. Läti suursaadik Venemaal Māris Riekstiņš pidas 13. veebruaril kohtumise Venemaa Raudteede asepresidendi Vjatšeslav Pavlovskiga. Suursaadiku sõnul oli kohtumise peamiseks teemaks kauba- ja reisijateveo-alane koostöö.

Läti diplomaadi kohtumine aktsiaseltsis Venemaa Raudteed ei olnud juhuslik, kirjutab Sputnik Latvija. Ilmneb, et Läti sadamad tõdesid 2017. aasta tulemusi kokku rehkendades taas Venemaa-poolsete kaubavedude vähenemist.

Läti ärimehed, aga ka poliitikud saavad suurepäraselt aru, et Venemaa kavatsus arendada oma taristut Balti riikides ja suurendada Leningradi oblasti raudtee veostevõimekust kuhugi ei kao. Kuid nii Läti transiidivaldkonna kui ka riigivõimu esindajad jätkavad järjekindlalt kaubaveoste valdkonnas koostöö arendamise küsimuses läbirääkimisi Venemaaga.

Eesti ja Venemaa soovivad kiirendada piiriülest reisirongiliiklust >>

Raudteekavad poleks pahad

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Eesti ja Venemaa valitsustevahelise transpordikomisjoni tegevuses, mille istung toimus pärast pikka vaheaega Eesti poole kutsel 2017. aasta 18. ja 19. detsembril Tallinnas, osalesid Venemaa transpordiministeeriumi esindajad eesotsas transpordiministri asetäitja Sergei Aristoviga.

Transpordikomisjoni töö tulemuseks oli otsus uuendada Eesti ja Venemaa vahel ning ja naasta Ivangorodi ja Narva vahelise uue silla ehitamise projekti juurde.

Ja kui varem kõnelesid Eesti transiidiettevõtted sellest, et on raskusi raudtee veoplaanide saamisega Venemaalt Eestisse, siis, nagu kinnitas Sergei Aristov, enam läbi Venemaalt Eestisse suunduvate kaubalaadungite olemasolu korral probleeme ei teki — kaubaveosed saadetakse teele.

Eestil oma Tallinna kohtumisega lõunanaabri ees kiidelda ei õnnestu: samasugune komisjon taasalustas tööd ka Lätis.

Riia sadam on siingi Eesti sadamatest eespool

Enamgi veel. Niipea kui 2018. aasta kätte jõudis, avati Riia sadamas regulaarne konteinervedudele orienteeritud laevaliin Poland-Finland Express. Uue laevaliin kulgeb mööda Läänemerd, ühendades omavahel Läti, Soome ja Poola sadamad marsruudil Gdansk – Helsingi – Riia – Klaipeda – Gdansk iganädalase naasmisega Riia sadamasse. Riia sadama läbilaskevõimsused tagavad merekonteinervedude valdkonnas ühe maailma suurima ettevõtte COSCO Shipping Lines konteinerveoste kohaletoimetamise.

Ja kõige huvitavamaks on selle info puhul see, et COSCO Shipping Lines kuulub Hiina laevandusettevõttesse COSCO. Võttes arvesse kiirust, millega kasvavad kaubavood Hiinast Euroopasse, on Läti saanud endale hea partneri.

Eesti transiit: kas võimalik missioon? >>

Transiidikeskuse AS juhataja Vladimir Popov põhjendas tõika Hiina laevandusfirma konteineriteliini avamisest sellega, et Läti sai raudteekavad aktsiaseltsilt Venemaa Raudteed hõlpsamini. Läti osas kätkesid raudteekavad põhilisi veoseid, mis juba Riia sadamas konteineritesse ümber laaditi või vastupidi, konteineritest maha laaditi, kuid nii või teisiti tulid Venemaalt või Venemaale. Niiviisi on konteinerveoste käive Lätis kaks korda suurem kui Eestis, kellele raudteevedude arengukavad on juba pikemat aega tõsiseks probleemiks.

Kurja juur peitub poliitikas

Kui aga meenutada Venemaa transpordiministri Sergei Aristovi sõnu seoses raudtee arengukavadega, on Läti tõenäoliselt kõigepealt kindlustanud kokkulepped tarnijatega veoste logistika osas läbi oma territooriumi ja seejärel, kuivõrd veosed lähevad läbi Venemaa, saanud ka needsamad raudteekavad.

Budai ehk Õnneliku Buddha kuju Pekingis
© Sputnik / Артур Александров

Logistikafirma Tallship juht Sergei Kamoza ütles Sputnik Eestile Läti suursaadiku aktiivset tegevust Venemaal kommenterides, et loomulikult on iga kontakt teineteisega piirnevate riikide poliitikute tasandil alati tervitatav. Küsimus seisneb selles, milleni see kontakt välja viib. Kui sellised kontaktid viivad riikidevaheliste suhete positiivse arenguni, tajub ettevõtlus seda kohe, mis viib ka majanduslike suhete elavnemiseni riikide vahel.

"Antud hetkel me suhete paranemist äritegevuse tasandil ei taju. Partnersuhetes, kui need on kasulikud, on kontakt toetatav. Kuid negatiivne poliitiline taust avaldab alati mõju majandusele ja äritegevusele, mida me näeme ligi kahekümne viimase aasta välte," lausus Kamoza.

Tiit Vähi kohtus ettevõtte Venemaa Raudteed asepresidendiga >>

Tallshipi juht on kindel, et senikaua, kuni poliitikud ei suuda kokkuleppele jõuda, kuni säilib negatiivne poliitiline taust, kestavad Eestis kõigile juba pikka aega silmanähtavad probleemid transiidivaldkonnas.

Tagid:
poliitika, kaubavahetus, majandus, transiit, Māris Riekstiņš, Sergei Aristov, Sven Mikser, Läti, Venemaa

Peamised teemad