06:32 31. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1698
  • RUB92.4606
Majandus
lühendatud link
3111

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet.

TALLINN, 28. veebruar — Sputnik. 2017. aastal oli SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot.

Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk- järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud.

Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles suurenema. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja.

Programmeerimise ja tarkvaraarenduse toel jätkus tugev kasv info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus suurenes 2017. aastal 15,6%. Peaaegu sama kiirelt (13,9%) suurenes lisandväärtus ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata tagasihoidlikule II kvartalile viimase kolme aasta kiireimas tempos – 3,9%. Aasta teises pooles langusele pöördunud kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes vaid 1,8%.

Skype´i arendajad tegelevad robotitega ja hoiatavad tehismõistuse eest>>

Varasematel aastatel jõudsalt suurenenud neto-tootemaksud jäid 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga peaaegu samale tasemele. Kuigi jooksevhinnas suurenesid need maksulaekumiste kasvu toel 5,4%, siis hinnamõjusid arvesse võttes oli kasv 0,1%.

Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel suurenes kaupade ja teenuste eksport 2017. aastal 2,9%. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2%-ni. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport. Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine. Kaupade ja teenuste import suurenes 3,5%. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3% SKP-st. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase.

Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes teist aastat järjest ja jõudis 4,2%-ni. Sisenõudluse eestvedaja oli eelnenud kolmel aastal languses olnud investeeringud, mis suurenesid 13,1%.

Ukrainlased tõttavad Poola majandust päästma, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Võrreldes 2016. aastaga kasvasid investeeringud pea igas sektoris ja valdkonnas. SKP kasvu andis enim valitsemissektori investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse (0,4%) ning valitsemissektori (0,5%) ja mittefinantssektori (0,4%) investeeringute kasv muudesse ehitistesse ja struktuuridesse.

Riigi 2017. aasta tulud ületasid kulusid>>

Eratarbimine suurenes 2017. aastal 2,0%. Valitsemissektori lõpptarbimis­kulutused suurenesid Euroopa Liidu eesistumise toel 0,8%.

SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9% ja hõivatu kohta 2,1%. Kuigi jooksevhinnas näitasid tööjõukulud mõningast kasvu aeglustumist, suurenes tööjõu ühikukulu siiski 3,6%.

Tagid:
statistika, majandus, statistikaamet, Eesti

Peamised teemad