05:47 26. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1890
  • RUB90.0123
Majandus
lühendatud link
28 0 0

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas uue jäätmete kogumise, sortimise ja ringlussevõtu arendamiseks mõeldud toetuse tingimused. Jäätmekäitlusega seotud tegevuste arendamise jaoks on kokku 12 miljonit eurot.

TALLINN, 5. märts — Sputnik. "Eestis tekib täna ligikaudu pool miljonit tonni olmejäätmeid, millest lõviosa jõuavad põletusahju või prügimäele. Vaid kolmandik olmejäätmetest saab ringlussevõtu teel endale uue elu. Otsesõnu on see ressursside raiskamine. Vajame rohkem selliseid tarku lahendusi, mis jäätmetest hoopis tooted teeks," vahendab ministeerium keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnu.

EL seab jäätmekäitlusele uued sihtarvud >>

Toetust saavad taotleda nii kohalikud omavalitsused kui jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted ning toetuseks saadaolev kogusumma 12 miljonit eurot jaguneb kolme tegevuse vahel.

Eesti võib lahendada Euroopa vanarehviprobleemi, illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Jäätmejaamade ja –majade rajamiseks, laiendamiseks ja inventari soetamiseks on 2 miljonit eurot, korduskasutuseks ettevalmistamiseks 3 miljonit eurot ning liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks 7 miljonit eurot.

Olulisim erinevus võrreldes varasemate taotlusvoorudega on jäätmete liigiti kogumise soodustamine.

"Sisuliselt tähendab see, et toetame jäätmejaamade ja –majade rajamist või arendamist. Põhjus on lihtne – jäätmeid ei koguta liigiti piisavalt ja see asjaolu on takistuseks ka ülejäänud ringlussevõtu investeeringute tegemisel," selgitas Kiisler.

Toetust ei anta sellistele tegevustele, mille tulemusena ei toimu jäätmete ringlussevõtt. Näiteks jäätmete termilise töötlemise süsteemide arendamiseks ja jäätmekütuse tootmiseks. Samuti ei luba abi andmise reeglid anda toetust ettevõtja oma jäätmete käitlemiseks ning väljastpoolt Eestit tekkinud jäätmete käitlemiseks.

Prügi sortimise puhul kehtib prääniku ja piitsa põhimõte >>

Toetuse osakaal võib moodustada kuni 75 % projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalselt 5 000 000 €. Toetust saab alates 15. märtsist hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Jäätmete meetme tegevuseks on kokku ette nähtud ligi 24 miljonit eurot Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist aastatel 2014-2020. 2017. aastal sai meetmest toetust Advanced Sports Installations Europe AS spordiväljakute aluse elastsuskihi korduskasutuseks ettevalmistamiseks 137 025 €.

Kõrgõztani pealinn Biškek
© Sputnik / Табылды Кадырбеков

Möödnud aasta lõpus sõlmisid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe jäätmekäitlusdirektiivide muutmiseks, aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55%-ni ja aastaks 2030 60%-ni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Jäätmepakett on kindlasti üks sellistest eelnõudest, mille mõju ei jää ühelgi Euroopa elanikul märkamata, sest jäätmetega tuleb meil kõigil igapäevaselt kokku puutuda. Arvestades, et kogu Euroopas võetakse ringlusse vaid 36% olmejäätmetest, tuleb paljudel liikmesriikidel kõvasti pingutada, et uued seatud eesmärgid saavutada," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Ukrainlased õpivad Tartus prügi käitlema >>

Kui aastaks 2020 tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel olmejäätmeid ringlusesse võtta 50% tekkivatest jäätmete hulgast, siis edaspidi hakkab sihtarv 5% võrra viie aasta kaupa tõusma. Ehk aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55%-ni, aastaks 2030 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65%.

Tagid:
prügi, ringlus, jäätmekäitlus, jäätmed, omavalitsus, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti

Peamised teemad