07:28 21. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1578
  • RUB73.6225
Tuulegeneraatorid, illustreeriv foto

Eesti müüb oma ökoloogilised saavutused Luksemburgile

CC0 / PublicDomainPictures
Majandus
lühendatud link
58 0 0

Eesti Vabariigi valitsus müüs oma "rohelise" energia statistilise ülejäägi 10,5 miljoni euro eest Luksemburgile. Igalt Eesti tarbijalt kogutavat puhta energia maksu see aga vaevalt vähendab.

TALLINN, 13 märts — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti energiatööstus ületas Euroopa Liidu kehtestatud taastuvallikatest pärineva energia piirnäitaja. Ökoloogilise saavutuse ülejääk müüdi 10,5 miljoni euro eest Luksemburgile – kes saadu eest tänavu maksab. Samal ajal tasub riigi elanikkond lõivu, mida kogutakse "rohelise" energia tootmise subsideerimiseks.

"Rohelise Energia" lepingute arv on aastaga kolmekordistunud >>

Fakt, et Eesti müüs Leedu eeskujul 2017. a. novembri alguses Luksemburgile oma taastuvenergia toodangu "statistilised ülejäägid", ei ole kohalikus inforuumis kõlapinda leidnud. Balti riigid said kiita Euroliidu Ühise energiaturu eest vastutava komissari Maros Sefcovici käest, kes külastas Eurokomisjoni pressiteenistuse sõnul hiljuti Luksemburgi. Seal mainis komissar kiitvalt Eestit ja Leedut, kes kasutasid esimestena Euroopas võimalust "rohelise energia" statistilist ülejääki müüa.

suurima ekspordipotentsiaaliga rohetehnoloogia valdkond on energiasektor
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Igakuise energiaväljaande Windpower Monthly teatel saab Leedu oma kvoodiülejäägi statistilise üleandmise eest 10 miljonit eurot. Väljaande eestikeelne versioon teatas minister Kadri Simsoni kavatsusest Leedust eeskuju võtta ja allkirjastada Luksemburgiga 10,5 miljoni euro suurune leping. Käesoleval aastal annab Eesti Luksemburgile üle 300, 2019. a. aga tervelt 400 gigavatt-tundi.

Statistilise ülejäägi eest saadud raha

Olukorda virtuaalse elektri valdkonnas on küllaltki raske selgitada – tema aluseks on Euroliidu maade võetud kohustus toota teatud osa energiat taastuvaid allikaid kasutades. Eestile määratud tase on 25% aastasest kogutarbimisest, Luksemburgil vastav näitaja aga 11%.

Eesti Energia sisenes päikeseelektri ärisse >>

Riigiettevõtte Eesti Energia juhtkonna sõnul ületas Eesti seatud künnise juba 2014.a., mil taastuvenergia protsent moodustas 26,5% (Eurokomisjon kajastab seda näitajat 28,6%-na). Seetõttu tekkis riigil "statistiline ülejääk," mida ta oma äranägemise järgi kasutada võib. Tallinn otsustas müüa oma varu Luksemburgile, mis "rohelise energia" eesrindlastest kaugele maha jääb.

Eesti statistilise ülejäägi megavatt-tundi hinnatakse vastavalt kokkuleppele 15 eurole. Tasub märkida, et piirkondliku energiabörsi Nord Pool andmeil maksis megavatt-tund 12.märtsil 2018. keskmiselt 42 eurot ja ehkki hind oli möödunud aastal madalam, maksis elekter 15 eurost siiski vähemalt kaks korda enam.

Võttes arvesse fakti, et Luksemburgiga sõlmitud leping ei puuduta mitte tegelikku, vaid arvestuslikku elektrit, mida reaalselt ei eksisteeri ega üle ei kanta, on hind ilmselt meelevaldselt valitud. Kogu kaubandus "statistilise energiaga — milles Brüssel lähtub küll üllastest kliimamuutuste vältimise eesmärkidest — loob raha täiesti tühjalt kohalt.

Lisakasumi jagamine

Vastavalt lepingu tingimustele võib saadud vahendeid kasutada vaid looduspuhta energiatootmise edasiseks arendamiseks. Eesti puhul tundub olukord veidrana ka eetilistel põhjustel, sest vaatamata toimunud tehingule ei kavatse keegi taastuvenergia maksu tühistada. Eesti elektritarbijad maksavad igale kasutatud kilovatt-tunnile lisaks väikese summa "rohelise energia" arendamiseks.

Riik alustab biometaani tootmise toetamist >>

"Taastuvenergia tasu on riigi poolt kehtestatud maks, mille eesmärgiks on arendada energia tootmist taastuvatest allikatest või tõhusast koostootmisest," teatab riikliku elektrileviettevõtte "Elering" veebisait, "Taastuvenergia tasu arvutamisel lähtutakse energiaturuseadusest ning põhivõrguettevõtte Elering süsteemiadministraatori poolt kinnitatud metoodikast."

"Kõikidelt tarbijatelt kogutavast taastuvenergiatasust maksab Elering dotatsiooni ettevõtetele, kes toodavad elektrit taastuvaist allikatest või tõhusa koostootmise käigus. Taastuvenergia toetusraha makstakse vastavalt toodetud "rohelise" energia kogustele," selgitavad Eleringi materjalid.

Riik ei taha seda tasu maksuna käsitleda, kuid faktiliselt ta seda just on. Niiviisi lõi Eesti kogu elanikkonna pingutuste ja raha abil kauba, mille nimeks on "puhta" energia "statistiline ülejääk", mille valitsus omakorda Luksemburgile müüs. Kuna Brüsseli poolt seatud 25% taastuvenergia eesmärk on Eestil juba saavutatud, läheb nüüd märkimisväärne osa tarbijate poolt tasutavast "roheenergia" maksust riigile lisatulu teenimiseks kvoodikaubanduse kaudu.

Loogikast lähtudes peaks see tähendama "taastuvenergia maksu" pidevat alandamist selle iga-aastase tõstmise asemel. Eesti kogenud majandusteadlased on antud küsimuses skeptiliselt häälestatud, ega arva, et riigil tuleks pähe oma lisatulusid "aktsionäridega" jagada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ühiskond, lõiv, energeetika, roheline, taastuvenergia, EL, Luksemburg, Eesti

Peamised teemad