01:02 21. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1833
  • RUB89.1439
Majandus
lühendatud link
12010

Läänemaailmas kujunevat kaubandussõda jälgivad huviga kolmandad riigid. Mitte ainult sellepärast, et see võib puudutada neidki. Nende silme all hävineb iseenesest üks võtmetähtsusega liberaalseid müüte globaalse kaubandusvabaduse imperatiivist, arutleb artikli autor.

Gevor Mirzajan, Venemaa Föderatsiooni valitsuse juures asuva rahandusülikooli politoloogiaosakonna dotsent, RIA Novostile

USA president jätkab teekonda oma töörabajatele antud valimiseelsete lubaduste täitmisel – eeskätt nende osas, mis puudutavad protektsionistlike meetmete ja "kaubanduses õigluse" kehtestamist. Trumpi mõistes tähendab see hiigelsuure kaubandusdefitsiidi (mis moodustab 800 miljardit dollarit ehk veidi üle 20% kogu USA kaubakäibest) likvideerimist või minimeerimist.

Pekingi vastus Washingtoni kaubandussõjale on karm >>

Sel nädalal kuulutas USA president välja uued tollitariifid Hiinast imporditavatele kaupadele, kusjuures tollide alla langeva ekspordiosa maksumus ulatub kümnete miljardite dollariteni. Meenutame, et mõned koormised on juba välja kuulutatud ja näitavad, et liitlasi selles kaubandussõjas ameeriklastel olema ei saa: president on teatanud sisseveotollide tõstmisest terasele (25%) ja alumiiniumile (10%).

See samm ei ole esmapilgul niiväga võimas, kuid võib kahandada importi USA-sse vaid pisut üle 14 miljardi dollari võrra. Mehhiko ja Kanada, kes on USA turule terast eksportivate riikide nimekirjas vastavalt neljandal ja esimesel kohal, uute tariifide alla ei lange. Hiinast USA-sse tarnitava terase ekspordimahud aga on üsnagi tagasihoidlikud – umbkaudu 700 miljoni dollari eest aastas.

See-eest on Trumpi uued tollitariifid põhjustanud äärmiselt karmi vastukaja Euroopas. Esialgu püüdis EL järgida Mehhiko ja Kanada rada ning keelitada endagi suhtes erandit tegema. Rõhuti vennaarmule: "Euroopat siia lülitada ei ole õige. Me oleme sõbrad, liitlased, me töötame koos ega saa kujutada endast ohtu USA rahvuslikule julgeolekule. Nii et loodame erandi tegemisele," ütles kaubanduse eurovolinik Cecilia Malmström.

Aga Trump selle kaubaga nõus ei olnud – EL-i kasum kaubandusest USA-ga moodustas 2016. aastal 92 miljardit dollarit (kusjuures pisut üle poole sellest läheb Saksamaa arvele). "Ameeriklased saavad hästi aru, et pole mõtet alustada jutuajamistest igavese sõpruse ja partnerluse asjus. Nad eelistavad alustada survestamisest," selgitab RIA Novostile Venemaa välismajanduse teadusliku uurimise instituudi dotsent Dmitri Ofitserov-Belski.

USA on vastu netihiidude maksustamisele Euroopas >>

Survestamine peab esialgu olema tagasihoidlik, demonstreerimaks tõsiseid kavatsusi. Nii võttiski Trump käsile terasetollid. Aga ta kavatseb jätkata – esmajoones kehtestada imporditollid sõiduautodele. EL-is on juba kokku arvestatud, et 35-protsendiliste tollitariifide korral moodustavad Euroopa autotootjate kahjumid 17 miljardit dollarit aastas.

Seda ei pruugi aga siiski juhtuda. "Võimalik on teha vahetuskaupa – Trump ei muuda enam terase osas tehtud otsuseid, kuid läheb järeleandmistele teistest küsimustes. USA tahaks väga jõuda oma GMO-toodanguga Euroopa põllumajandussaaduste turule. Kui ameeriklased oleks saanud selle võimaluse varem, siis nüüdseid piiranguid ei oleks," ütleb Ofitserov-Belski.

USA presidendi jaoks ideaalseks variandiks oleks eksperdi arvates Euroopa turgude täielik avamine. Nii on Trump juba palunud kaubandusminister Wilbur Rossi "arutada Euroopa Liidu esindajatega tõsiste tariifide ja barjääride likvideerimise üle, mida nad USA vastu kasutavad."

Kuid Euroopa kavatseb senimaani vastu panna. Brüsselis on juba ette valmistatud nimekiri USA kaupadest, millele võidakse kehtestada imporditollid (ühtekokku ulatub nende osakaal kogu USA ekspordist EL-i 8,2 miljardi dollari ehk kolme protsendini). Kusjuures vastavad tootekategooriad pole sugugi laest võetud: neis on oma loogika, mis põhineb USA-s toimival otsuste vastuvõtmise eripäral.

Nii ähvardavad eurooplased kehtestada imporditollid Harley-Davidsoni moottorratastele ja Kentuckyst pärit burbooni viskile. Need kaubad said välja valitud mitte ainult sellepärast, et tegemist on Ameerika sümbolitega. Harley-Davidsoni peakorter asub Wisconsinis – Esindajatekoja spiikri Paul Ryani koduosariigis.

Prantsusmaa on USA-st väsinud ja arendab kaubandust Venemaaga >>

Kentuckyst aga on valitud vabariiklaste enamuse liider Senatis Mitch McConnell. USA valimisprotsessi eripära silmas pidades avaldavad tõsised kaotused nende osariikide ettevõtete sissetulekutes tugevat mõju mõlema vabariiklaste liidri tagasivalimise võimalustele, liiatigi seisab Paul Ryanil taasvalimine ees juba käesoleval aastal.

Ja nemad poleks ainsad ohvrid. Ligi 10% nimistus seisvate eksportkaupade hinnast – see tähendab ligikaudu 700 miljonit dollarit – langeb Californiast pärit kaupade arvele, millist osariiki esindab Kongressis vabariiklaste juht Esindajatekojas Kevin McCarthy (ka teda ootab 2018. aastal ümbervalimine).

Nii et Brüsselis loodetakse väga, et vabariiklaste eliit teeb president Trumpile selgeks kaubandussõdade lubamatuse – või siis teevad valijad kongresmenidele selgeks nende vaikimise tagajärjed.

Läänemaailmas kujunevat kaubandussõda jälgivad huviga kolmandad riigid. Mitte ainult sellepärast, et see võib puudutada neidki. Nende silme all hävineb iseenesest üks võtmetähtsusega liberaalseid müüte globaalse kaubandusvabaduse imperatiivist.

Globalistid on Trumpi algatusest muidugi nördinud. "Ilmselgelt on praegu kasvanud oht eskaleerumiseks, kaubandustõkete sisseseadmiseks üle kogu maailma," ütleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor. Roberto Azevêdo. " Niipea kui me sellele teele läheme, on väga raske olukorda tagasi pöörata. Põhimõte "silm silma vastu" viib meid pimedaksjäämiseni ja tõukab maailma tagasi sügavasse langusesse."

Politoloog: USA-l tuleb tunnistada, et EL ei olegi nii jõuetu, nagu arvati >>

Aga mis mõtet on nördimust tunda, kui kaubandusvabaduse põhimõte elab praegu vaid reaalsest elust irdunud liberaalide ajudes? EL-is ei ole seda põhimõtet kunagi olnudki – piisab, kui heita pilk juba mainitud Euroopa suletud põllumajandustoodete turule. Pärast ülemaailmse rahanduskriisi algust on protektsionism üldse saanud väga populaarseks. Sellest ajast peale on 60 suurimat majandust kehtestanud seitse tuhat protektsionistlikku meedet (millest tuhatkond langeb Ameerika Ühendriikide ja EL-i riikide arvele).

Nagu kirjutab brittide The Guardian, "on USA president oma merkantilismi demonstreerimisel vähemasti aus. Teised püüavad oma protektsionistlikke kalduvusi varjata."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tollitariif, analüütika, kaubavahetus, kaubandus, majandus, eksport, Donald Trump, Hiina, EL, USA

Peamised teemad