00:57 19. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Brüssel plaanib vähendada tuleval eelarveperioodil Euroopa Liidu rahastust Ida- ja Kesk-Euroopale, illustreeriv foto

Brüssel võib vähendada Ida- ja Kesk-Euroopa eurotoetusi

© Sputnik / Владимир Трефилов
Majandus
lühendatud link
4910

Brüssel plaanib vähendada tuleval eelarveperioodil Euroopa Liidu rahastust Ida- ja Kesk-Euroopale ning suunata raha sealt lõunapoolsematele riikidele nagu Hispaania ja Kreeka, kirjutab Financial Times.

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. Plaani kohaselt tahetakse muuta senist korda, kus raha jaotatakse võttes arvesse sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta ning asendada see laiemate kriteeriumitega, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla >>

Muudatus on osa tuleval kuul tutvustatavast Euroopa Komisjoni eelarvekavast aastateks 2021-2027 ning puudutab 350 miljardi eurost ühtekuuluvuspoliitikat, mille eesmärk on toetada liidu vähem arenenud liikmeid.

Plaani kohaselt tahetakse muuta senist korda, kus raha jaotatakse võttes arvesse sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta ning asendada see laiemate kriteeriumitega. Uued kriteeriumid oleksid seotud muuhulgas noorte töötusega, hariduse, keskkonna, migratsiooni ja innovatsiooniga, kirjutab Financial Times.

Lisaks neile seotakse rahastuse andmine aga ka õigusriigi ja muude Euroopa Liidu põhimõtete järgimisega, samuti seatakse suuremad piirangud sellele, kuidas saadud rahastust kasutada võib.

Eelkõige on muudatused murettekitavad Poolale ning Ungarile, mis on ühtekuuluvuspoliitika suured tulusaajad, kuid on demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes Brüsseliga vastuollu sattunud. Seejuures on Poola ka hoiatanud, et Euroopa Liidu rahastuse sidumine kohtusüsteemi sõltumatusega tekitaks "tohutuid probleeme" ning rikuks riigi suveräänsust.

Ida-Euroopa esimesed triibulised >>

Reformi täpsed detailid on alles läbirääkimisfaasis, kuid diplomaadid ning ametnikud ootavad selle tulemuseks rahastuse suunamist Poolalt, Tšehhilt, Ungarilt ning Baltimaadelt lõunapoolsetele riikidele nagu Itaalia, Hispaania, Kreeka ning isegi osadele Prantsusmaa regioonidele.

Riigikontrolör Alar Karis andis sügisel Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendus vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui EL toetused oluliselt vähenevad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga, teatas Riigikontroll. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks.

Riigikontrolör rõhutas, et praegusi häid aegu on mõistlik kasutada ka selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjeldamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.

Eesti fosforiit äratab Euroopas kõrgendatud huvi >>

Riigikontrolör Alar Karis ütles kohtumisel Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga: "Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ja sissetulekutest ning arvates, et keegi teine peabki meile raha andma. Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima."

Tagid:
SKP, rahastus, majandus, toetus, FT, EL, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Hispaania, Kreeka, Brüssel

Peamised teemad