04:58 23. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1670
  • RUB74.0532
Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti, illustreeriv foto

Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti

© Pixabay RyanMcGuire
Majandus
lühendatud link
14 0 0

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2017. aasta oktoobrikuu andmetel naistöötajatel 6,26 eurot ning meestöötajatel 7,91 euro, teatab Statistikaamet.

President emadepäeval: kõik saavad emade heaks rohkem teha >>

2016. aastaga võrreldes suurenes brutotunnitasu nii nais- kui ka meestöötajatel 3,7%. Kui aastatel 2014–2016 suurenes naistöötajate brutotunnitasu kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus, siis 2017. aastal oli brutotunnitasu kasv võrdne.

2017. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2%), kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu (7,3%), samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele (vähenes 1,1%).

Finants- ja kindlustustegevusele järgnesid palgalõhe suuruselt mäetööstus (31,1%), kaubandus (28,1%), töötlev tööstus (28,0%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (27,9%). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9%), veonduses ja laonduses (5,1%) ning muudes teenindavates tegevustes (1,1%).

Sooline palgalõhe suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige rohkem finants- ja kindlustustegevuses (5,2 protsendipunkti), veonduses ja laonduses (5,1 protsendipunkti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4,2 protsendipunkti), vähenes aastaga kõige enam muudes teenindavates tegevustes (6,7 protsendipunkti) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (6,6 protsendipunkti).

Maanteeameti juht teenis mullu suurimat aastatulu >>

Viimase viie aasta jooksul on sooline palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja hariduses ning suurenenud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui vaadata palgalõhe esinemist omaniku liigi järgi, siis on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Nii oli see ka eelnenud aastatel. 

2017. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 18,4%, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 12,2%. Samal ajal oli Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes palgalõhe 19,2% ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 30,8%.

Kui võrrelda avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis oli palgalõhe nii avalikus kui ka erasektoris samal tasemel – vastavalt 22,4% ja 22,0%.

Naistrammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam
© Sputnik / Вадим Анцупов

2017. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9%), järgnesid Järva (25,6%), Hiiu (25,3%) ja Võru (24,0%) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Saare (11,3%), Põlva (12,9%), Lääne-Viru (14,3%) ja Rapla (15,0%) maakonnas.

33% organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning palgad on läbipaistmatud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aprillis.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson nentis arutelul "Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?", et kui palkade avalikustamisest räägitakse, siis suhtutakse sellesse ebalevalt.

"Eesti otsib palgatõusu" Tallinna Vabaduse väljakul >>

"Tahetakse ja ei taheta ka. Et ettevõtte sees oleksid palgad avalikud, ollakse tavaliselt poolt, aga selles, et näiteks naabrimees su palganumbrit teaks, ei olda nii kindlad," ütles ta.

Tagid:
palgalõhe, majandus, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad

  • Venemaa žurnalistid kutsusid eestimaalasi üles endas ajakirjanikku avastama, illustreeriv foto

    Kuidas teha huvitav lugu heast inimesest, sattuda juhtivate Venemaa väljaannete või portaalide lehekülgedele, külastada tasuta Moskvat ja seejärel ükskõik millist paika ääretul Venemaal – kõike seda selgitasid Sputnik Eesti pressikeskuses Venemaa ajakirjanikud.

    45
  • Valitsusvälise organisatsiooni Valged Kiivrid liikmed

    USA, Kanada ja EL-i palvel evakueerisid Iisraeli sõjaväelased organisatsiooni "Valged Kiivrid" liikmed koos peredega Süüriast, teatas pühapäeval Iisraeli välisministeeriumi pressiesindaja Emmanuel Nahshon. Lääs võtab Bashar Assadi ees kiivri maha, arutleb raadio Sputnik autor.

    63
  • USA president Donald Trump ja Soome riigipea Sauli Niinistö

    Helsingis toimunud Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumine oli Eesti poliitikutele nii ebameeldiv, et esimest korda veerand sajandi jooksul julgesid nad avalikult tunnistada "vanema venna" praeguse poliitika täielikku sobimatust.

    66