16:32 10. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1342
  • RUB80.0425
Majandus
lühendatud link
Põlevkivienergeetika
8251

Majandusteaduste doktor, professor Hanon Barabaner rääkis uudisteportaalile Sputnik Eesti sellest, mis ootab ees riigieelarvesse kaalukat panust andvat põlevkivienergeetikat.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Hanon Barabaneri sõnul on küsimus põlevkivi kui Eesti majanduse koostisosa hävitamisest samahästi kui otsustatud, ehkki põlevkivi on loodusrikkusena riigi ainus maavara.

Eesti kaevuritel head riistad Venemaalt >>

Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile tööstusheitmete kohta tuleb Eestis hiljemalt 2020. aastal Narva elektrijaama vanad, põlevkivi najal töötavad energiablokid sulgeda. Sellele järgneb põlevkivi kaevandamise järsk vähendamine, mis tähendab, et Eesti majanduse kaalukas koostisosa saab hävitatud.

Eesti tähistab põlevkivitööstuse sajanda aasta juubelit.
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Surmaotsus riigi energiamajandusele ja põlevkivitööstusele, millele Euroopa Liit on alla kirjutanud, võib enesega kaasa tuua tõsiseid tagajärgi riigieelarvele.

"Meie ees kangastub Kirde-Eesti mõrvamise programm. Kui hävitatakse põlevkivienergeetika, tähendab see, et kümned tuhanded inimesed jäävad selles piirkonnad hädavaevu virelema, kuna põlevkivienergia, põlevkivi kaevandamine on Ida-Virumaa ja paljuski ka Eesti majanduse kujundamise aluseks," lausus ekspert intervjuus uudisteportaalile Sputnik Eesti.

Probleemi juuri tasub professori hinnangul otsida sestsamast Eesti riigi iseseisva majanduspoliitika puudumisest.

Kapo pidas kinni kaks Estonia kaevanduse juhti >>

"Mida vähem iseseisev Eesti majanduspoliitika on, seda süngemad on tema väljavaated. Kui kogu majandus, tema eripärad, tema õiguslikud alused ei ole dikteeritud riiklikest huvidest, riigi eripäradest ega rahvuslikust rikkusest, ei olegi häid tulemusi oodata," rõhutas ta.

Teema:
Põlevkivienergeetika
Tagid:
põlevkivi, kaevandus, poliitika, tööstus, majandus, EL, Hanon Barabaner, Eesti

Peamised teemad