14:37 08. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Illustreeriv foto

"Läheb sõjaks." Kuhu kadusid Venemaa miljardid Ameerika võlakirjadest

© Sputnik / Наталья Селиверстова
Majandus
lühendatud link
20750

USA Föderaalreservi statistika järgi vähenes käesoleva aasta aprillis võlakirjade arv, mida välisriikide keskpangad hoiavad Föderaalreservi kontodel. Seda võib pidada kaudseks, kuid siiski kindlateks tõenditeks selle kohta, et toimus poole Venemaale kuuluva USA võlakirjade portfelli likvideerimine.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor RIA Novostile

Praktika näitab, et Moskvaga on seotud kolm teemat, mis alati põhjustavad välismaise rahandusajakirjandusele ja ekspertide kogukonnale tõelist tähelepanu ja sageli siirast üllatust. Peamine müsteerium, mida läänepoolsete finantsperioodika autorid püüavad perioodiliselt mõistatada: miks Venemaa majandus vaatamata enneolematutele läänepoolsetele sanktsioonidele ära lagunenud ei ole? Kui nii edasi läheb, siis omandab "Vene majanduse salapära" meem Lääne noosfääris kindla koha "salapärase vene hinge" kõrval.

EL pikendas oma kodanikele ja ettevõtetele seatud keeldu Krimmiga tegemist teha
© Sputnik / Владимир Сергеев

Veel üks maailma erutav teema on Venemaa edu OPECi naftakartelli üle kontrolli saavutamisel, mille ameeriklased lõid kunagi oma huvide edendamiseks. Nüüd aga viskavad ameerika ajakirjanikud kurvalt nalja selle üle, et OPEC tuleks ümber nimetada ROPEC-iks, sest seal ruulib juba Venemaa, mis (oo õudust!) ei reageeri Trumpi nafta hinna kohest alandamist nõudvatele tweetidele.

Lõpetuseks on võimatu jätta mainimata Venemaa kullareservi teemat ja seda järjekindlust, millega Venemaa Keskpank ostab välisvaluutareservi jaoks kulda kokku. Arvestades, et selle metalli koguse poolest ületavad Venemaa varud isegi Hiina omasid, kahtlustavad lääne analüütikud, et see strateegia on osa suuremast ettevalmistusest ülemaailmse rahasüsteemi ümberkujundamiseks, mille järel kuld saab olema ainus "finantsinstrument", mis mitte ainult ei säilita, vaid isegi suurendab oma väärtust.

On väga tõenäoline, et eelmisel nädalal toimunud sündmused võivad seda teemade loetelu veelgi täiendada. Pärast Ameerika Rahandusministeeriumi viimaste andmete avaldamist otsivad eksperdid üheskoos, miks Venemaa aprillis (see on viimane kuu, mille kohta Ameerika Rahandusministeeriumil andmed on) vabanes poolest oma USA valitsuse võlakirjaportfellist.

Samal ajal kui Venemaal kõige läänemeelse armastajad õnnelikult käsi hõõruvad ja väljendavad seda sõnadega, "näete, turg ei pannud Venemaa poole portfelli kaotamist tähelegi", väidavad teised kuivalt, et see likvideerimine toimus kahtlaselt samal ajal, kui nende võlakirjade hinnad hakkasid USA börsil langema, see tähendab, et turg pani seda tähele küll, kuid suutis võlakirjade müügi 47,4 miljardi dollari väärtuses siiski ära seedida.

Mõned kodumaised meediaväljaanded rõhutavad, et USA rahandusministeerium ei anna eraldi jaotust võlakirjade omanike staatuse kohta, näidates ainult nende kogusummat riikide kaupa ja vihjab asjaolule, et kõik müügid ei pruukinud langeda Venemaa Keskpanga arvele. Siiski on alust arvata, et kogu või peaaegu kogu müügi maht langes just nimelt Venemaa Keskpanga ja mitte ühegi teise Venemaa võlakirjaomaniku arvele.

USA Föderaalreservi statistika järgi vähenes käesoleva aasta aprillis võlakirjade arv, mida välisriikide keskpangad hoiavad Föderaalreservi kontodel. Seda võib pidada kaudseks, kuid siiski kindlateks tõenditeks selle kohta, et toimus poole Venemaale kuuluva USA võlakirjade portfelli likvideerimine. Kõige huvitavam selles loos on aga see, et Venemaa kulla- ja välisvaluutareservi väärtus kasvas aprilli kuuga dollarites 1,3 miljardi võrra. See tähendab, et versioon, nagu oleks võlakirju müüdud mingi rahalise auku kiireks lappimiseks, on täiesti alusetu. Ameerika võlakirjad müüdi ja saadud vahendid investeeriti mingitesse muudesse aktivatesse.

Keskpank avaldab aruandeid reservide haldamise kohta suure ajanihkega ning täpse vastuse küsimusele, millistesse varadesse saadud dollarid investeeriti saame me umbes kuue kuu pärast, kuid juba nüüd on võimalik kaaluda mitmeid võimalikke versioone.

Kõige konservatiivsem stsenaarium: USA võlakirjade müük (võib-olla isegi täielik, sest veel ei ole maikuu andmeid) toimus ainult selleks, et minimeerida nende konfiskeerimise ohtu Ameerika sanktsioonide raames. Muidugi, Ameerika Ühendriikide katse konfiskeerida (või "külmutada") Venemaa võlakirjade portfell tekitaks tohutut kahju Ameerika finantsturgudele ja USA riigikassa võimele laenata raha kasvava eelarvepuudujäägi katmiseks. Kuid Trumpi administratsioon on korduvalt väljendanud teatud põlgust terve mõistuse ja pikaajalise riskijuhtimise vastu, mistõttu mõnede või ka kogu USA võlakirjade portfelli likvideerimist tuleks pidada õigustatuks.

Kui see oli mõeldud ainult kaitseabinõuna, siis ilmub Keskpanga bilanssi ka teisi dollarivarasid, kuid neid hakatakse ilmselt hoidma väljaspool USA jurisdiktsiooni, võib-olla mõnes kontrollitavas puhvris, nagu Euroopa Euroclear. Alternatiivvariant: keskpank investeeris mitte-USA emitentide emiteeritud dollarite finantsinstrumentidesse, kuid on küllaltki problemaatiline leida sellist suurt hulka "mitte-Ameerika" dollariinstrumente.

Sotsiaalvõrgustikes ja meedias arutatakse versiooni, et raha USA võlakirjade müügist läks sanktsioonide ohvriks langenud "Rusali" toetuseks, täpsemalt tema dollarites võlakohustuste tagasiostmiseks, kuid siin on üks matemaatiline probleem. Isegi kõikide "Rusali" võlgade väljaostmiseks poleks vaja olnud müüa USA emiteeritud võlakirju 47 miljardi dollari väärtuses, selleks oleks küllaga piisanud ka 8,5 miljardist. Muide, investeeringu või "pehme natsionaliseerimine" vormina võiks sellist skeemi kaaluda, kuid antud juhul on ilmselgelt teoksil midagi hoopis suuremat.

Kõige radikaalsem ja vähem tõenäolisem stsenaarium: erinevate valuutade proportsioon Venemaa kulla- ja valuutareservis läbis suurema muutuse ja dollarites varade osakaal on oluliselt vähenenud tänu USA võlakirjade müügile ja väärtpaberite müügile teistes valuutades — tõenäoliselt eurodes. Just selline stsenaarium pakub kõige rohkem huvi Lääne analüütikute arvates, kellest mõned näevad nendes Venemaa rahalistes manöövrites peaproovi Hiina sarnastele tegevustele.

Sellised väljavaated on kahekordselt huvitavad arvestades USA ja Hiina kaubandussõja ärahoidmiseks peetud läbirääkimiste selget läbikukkumist, milles Hiina USA võlakirjade portfelli võib kasutada tuumarelva rahalise ekvivalendina. Kui Moskval on kahtlusi või usku sellesse, et Peking võiks rakendada niivõrd drastilisi meetmeid, siis on Venemaa Ameerika Ühendriikide võlakirjade paki kiire müük võimalus saada oma raha tagasi, enne kui Hiina annab löögi Ameerika finantsturgudele.

Kui Keskpanga niivõrd radikaalsed teod on seletatavad just sellega, siis võime vaid rõõmu tunda selle kaugelenägelikkuse üle ja loota, et ülemaailmse kaubandussõja kõige tõsisemad tagajärjed "kõikide sõjas kõikide vastu" lähevad meist siiski mööda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
võlakirjaportfell, OPEC Keskpank, Donald Trump, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad