14:16 28. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1634
  • RUB90.4050
Majandus
lühendatud link
37 0 0

Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese kvartali ülevaatest.

TALLINN, 26. juuni — Sputnik. Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis, teatab Maaeluministeerium.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.

Riikide toidu- ja söödavarud sõltuvad teistest riikidest >>

2017.−18. talvel valitsesid pea kogu Eestis heitlikud ilmaolud, kuid vaatamata sellele talvitusid taliteraviljad hästi.

Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal.

Praegu on õige aeg investeerida põllumajandustootmisesse, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Piimatoodangut saadi 2018. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus I kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim I kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade.

Piima osteti kokku 3,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes I kvartalis 30 € 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja —linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimeses kvartalis 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.

2017. aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole, kes otsustas detsembris eraldada neljale riigile erakorraliseks taliviljakahjude hüvitamiseks 15 miljonit eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Erakorralise toetusega saavad abi taliviljakasvatajad >>

"2017. aastal oli sügis juba teist aastat järjest vihmane. Seetõttu makstakse erakorralist toetust talivilja kasvatajatele, kes ei saanud 2017. aasta augustist kuni oktoobrini talivilja külvata või kelle külvid hävinesid samal perioodil liigsete sademete tõttu," sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Tagid:
loomakasvatus, piimatööstus, tootlikkus, majandus, toodang, põllumajandus, Maaeluministeerium, Tarmo Tamm, Eesti

Peamised teemad