18:23 25. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Ukraina president Petro Porošenko NATO tippkohtumisel

Porošhenko mõtles välja, kuidas Ukraina rikkaks teha

© AP Photo / Geert Vanden Wijngaert
Majandus
lühendatud link
92 0 0

Arusaadavatel põhjustel ei pannud me peaaegu tähele, et neil päevil oli Brüsselis NATO tippkohtumisel ka Ukraina president Petro Porošenko. Ja selle tulemuste põhjal tegi ta julge, kuid mitte eriti uudse avalduse.

Dmitri Lekuhh RIA Novostile

Kirudes alustuseks tavapäraselt Nord Stream 2 ja seletades rumaletele eurooplastele, et see ohustab Euroopa energiajulgeolekut, samuti gaasijuhtme merepõhja ehitamise ebaefektiivsust, ütles Porošenko, kuidas täpselt peaks käima Vene gaasiga kauplemine Euroopa Liidus.

Lühidalt öeldes peaks seda kontrollima Ukraina, kusjuures mõlemal pool oma, Ukraina piire.

"Antud juhul oleks kõige tõhusam, kui Ukraina ostaks Euroopa osana Vene gaasi Ukraina-Vene piiril. See tagaks piisava energiajulgeoleku ja lõpetaks kõik halvustavad vihjed," seletas Ukraina president.

Mida öelda: Petro Oleksijevitši pakutud skeem on puhtäriliselt hiilgav. Lühidalt öeldes annab Euroopa Ukrainale raha, et too ostaks Venemaalt Euroopale vajalikku gaasi ja samal ajal keelduks Euroopa solidaarsusest "osa Euroopaga" ise Vene gaasi ostmisest mujalt kui ainult Ukraina kaudu kulgevast gaasijuhtmest.

NATO "koorem": milliseid otsuseid on tippkohtumiselt oodata >>

Sellises olukorras kaupleks Ukraina Euroopa loomuliku gaasimonopolina ise venelastega gaasi hinna üle, vähendades seda niipalju, kui see talle kasulik on. Ja kuna Venemaa on agressor-riik, siis peab hangetesse puutuv jutt nendega olema lühike ja karm. Teisest küljest otsustab Ukraina ise, kui palju Euroopa peaks talle raha andma, et Ukraina saaks talle Vene gaasi tarnida. See tähendab, et Ukraina on monopoolne mitte ainult Venemaa gaasi ostmisel, vaid ka selle Euroopasse müümisel. Ja sellest hinna erinevusest ta siis elakski.

Sellises olukorras maksaks Ukraina kerge vaevaga tagasi nii võetud laenud, ostaks relvi, et "Donbassis" kord majja lüüa, hangiks oma territoriaalsetele pataljonidele uued vormid, korraldaks Bandera ja Šuškevitši festivale Krimmis, mis tuleb samuti tagasi saada. Vastasel korral jääksid Euroopa tarbijad Ukraina gaasist (Venemaa gaasi ei ole olemas) ilma ja üleüldse…

Selles skeemis on ainult üks probleem. Täpsemalt, kaks: 1) Euroopa Liit ja 2) Venemaa Föderatsioon. Asi on selles, et seda Ukraina teiste arvel Euroopa heaolu ideed on välja pakkunid ka varasemad Ukraina liidrid.

Varem surus seda ideed tungival peale keegi president Juštšenko. Ja enne Juštšenkot uuris tookordne Venemaa "liberaalne" juhtkond tõsimeeli võimalusi "gaasi müügiks piiril" Ukraina territooriumi endiste valitsejate — Kutšma ja Kravtšukiga. Ainukesena Ukraina liidritest ei promonud seda ideed pan Janukovitš, kes oli professor ja teadis, et milleski sellises Venemaa Föderatsiooni ja EL veenda on mõttetu, kui nad seda ise tõesti ei taha.

Sest tegelikult, selleks, et kedagi maksustada tuleb see "keegi" kõigepealt kuidagi vallutada. Ja pakkuda kõrgetele pooltele olla vabatahtlikult kuulekas ja tasuda ettemaksuga jooksvad kulud (ainuüksi praeguse "toru" remondiks oleks vaja umbes 4,2-4,4 miljardit dollarit, ja kohe), — see on kuidagi väga julge, isegi sellisele võimsale riigile nagu Ukraina. Petro Oleksijevitšil, nagu näeme, selliseid loomingulisi piiranguid pole. Ja praeguse sõltumatu Ukraina riigipeast võib põhimõtteliselt aru saada: tuleb tal ju leida mingi väljapääs olukorrast, kus väljapääsu pole.

Ukraina sai NATO kandidaatriigiks >>

Arvestagem, et samaaegselt presidendi sütitava briifinguga teatas tema oma peaminister Vladimir Groisman, et on juba aastaotsa pidanud Rahvusvahelise Valuutafondiga läbirääkimisi gaasi hinna üle Ukraina tarbijatele, et järjekordset laenu saada. Tema sõnul on gaasihinna tõus pealesunnitud ja "ainuvõimalik" samm (tsiteerime veelkord), et "vältida majanduslikku katastroofi ja Ukraina kodanike vaesumist riigi maksejõuetuse korral".

Millest jutt.

Venemaa jääb suurimaks gaasitarnijaks
© Sputnik / Михаил Фомичев

Praegu maksab gaas tööstustarbijale Ukrainas umbes 385 dollarit tuhande kuupmeetri eest, elanikkonnale — umbes 267 dollarit sama tuhande kuupmeetri eest. Rahvusvaheline Valuutafond nõuab, et need hinnad oleksid "ühtlustatud" ega nõua seda lihtsalt niisama: fondil on teatud kahtlusi, et Ukraina võimud on tegelikult võimelised juba praegu võetud laenud IMF-ile tagastama. Ja lahendust näeb fond Ukraina elanikkonna sihipärases paljaksröövimises, sest fondi arvates ei peaks gaasihinna tõstmisest saadav lisaraha minema mitte majandusse, vaid nende samade laenude tagasimaksmiseks. Põhimõtteliselt pole selles midagi uut.

Meie ise elasime selle IMFiga oma nahal läbi mälestusväärsetel 1990-ndatel, kui meile seletati mõtlikult, et IMF ei ole heategevusorganisatsioon, vaid võlausaldaja. Kusjuures selline võlausaldaja, kellel on "poliitilised piirangud", nii et lisaks raha paratamatule tagastamisele, peame me veel tegema seda ja seda.

Millega Nord Stream 2 Ukraina tarbijaid ohustab >>

Ja selles olukorras ei ole Petro Oleksijevitšil lihtsalt muud valikut, kui püüda veenda Euroopa Liitu ennast ohverdama. Vähemalt ameeriklaste abiga — nendel on kogu lootus. Ega siis ilmaasjata maksnud Ukraina ainuüksi Yorktown Solutionsi lobistidele peaaegu veerandi miljonit dollarit Nord Stream 2 diskrediteerimise eest USA meedias. USA lobistide avaldatud aruande kohaselt kandis Naftogaz Yorktown Solutionsi arvele tänase seisuga 169,9 tuhat dollarit. Väänake EL ja Venemaa käsi ja sundige neid kõige eest makma.

No ja kui nii ja kohe, ameeriklaste abiga eurooplaste alistamisest ei tule eriti midagi välja, siis sellest unistada ju ikka võib.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
gaas, majandus, tippkohtumine, Nord Stream 2, EL, NATO, Petro Porošenko, Venemaa, Euroopa, Ukraina

Peamised teemad