04:15 22. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1787
  • RUB89.9825
Majandus
lühendatud link
27 0 0

Tänavu teises kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 376 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 17,2 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis.

TALLINN, 19. juuli — Sputnik. Taastuvenergia osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 16,1 protsenti. Aasta tagasi teises kvartalis kattis taastuvenergia 17,8 protsenti kogutarbimisest ja 2016. aasta samal perioodil 14,6 protsenti, teatab Elering.

Viljandi maakonnas alustavad tööd kaks päikeseelektrijaama >>

Taastuvenergia kogus teises kvartalis oli küll samaväärsel tasemel aasta esimese kvartaliga, kuid võrreldes aastataguse ajaga põhjustas taastuvenergia koguse ja osakaalu mõningase kahanemise eelkõige vähenenud tuuleenergia maht, mis moodustas teise kvartali taastuvenergia kogutoodangust 33 protsenti ning toodetud 125 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes üle kümne protsendi võrra vähem.

Tuuleenergia eest said tootjad aprillist juunini toetusi 5,4 miljonit eurot ehk 11 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kogu toodetud tuuleenergiast sai toetust 83 protsenti ning poole aasta jooksul on makstud 35 protsendi ulatuses 2018. aastaks prognoositud tuuleenergia toetustest. Seaduses ette nähtud toetatava tuuleenergia piirmäärast (600 gigavatt-tundi) on kuue kuuga toodetud 37 protsenti ehk 223 gigavatt-tundi.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas selle aasta teises kvartalis 63 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 239 gigavatt-tundi ehk sama palju, kui eelmise aasta teises kvartalis. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust tänavu teise kvartali jooksul 12 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti elektrit teises kvartalis seitse gigavatt-tundi ja toetusteks maksti 176 000 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos ja selle aasta teises kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus viis gigavatt-tundi.

Eesti suudaks vähendada CO2-heidet 40 protsenti enam >>

Lisandunud päikesepaneelide toel ja tänu sellele, et päikesepaistet oli ilmateenistuse andmetel keskmiselt 16 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal, on see näitaja kasvanud aastases võrdluses enam kui kolm korda. 

Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest isegi 4-5 korda suurem.

Tuulepark, illustreeriv foto
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu teises kvartalis poole vähem kui eelmisel aastal samal ajal – 604 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 19 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering teise kvartali jooksul 16,5 miljonit eurot ja toetusi maksis 18,4 miljonit eurot. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Eleringi veebilehelt.

Eestil oleks võimalik vähendada süsihappegaasi heidet 2030. aastaks 40 protsenti võrra võrreldes praeguse arengutrendiga, kui võtta kasutusele kümme Põhjamaades juba toimivat lahendust samas ulatuses, nagu neid seal täna juba on rakendatud, vahendas uudsteportaal Sputnik Eesti aprilli lõpus. 

"Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb," ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

Tagid:
päikeseenergia, tuuleenergia, energeetika, majandus, taastuvenergia, Elering, Eesti

Peamised teemad