19:13 25. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Kõrgkooli juht kutsub üles Eesti sõjatööstust rajama, illustreeriv foto

Kõrgkooli juht kutsub üles kiiresti Eesti sõjatööstust rajama

© AFP 2019 / SCOTT OLSON
Majandus
lühendatud link
8711

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul tuleb veel püsivat NATO-Venemaa vastasseisu ära kasutada ja muuta Eesti maailmas nutika kaitsetehnoloogia keskuseks.

TALLINN, 23. juuli — Sputnik. Oadi sõnul on selleks praegu soodsas seisus nii nõudlus, rahastusvõimalused, Eesti maine kui ka meie suutlikkus ideed ellu viia, vahendas Pealinn.

"Hiljuti oli jälle olukord, kus ettevõtja ja kaitseministeerium pidasid meedias sõnasõda. See on kahjuks juurdunud arusaam, et riigikaitse takistab ettevõtlust. Mõnes sektoris tõesti, aga samal ajal pakub praegune sõjalis-poliitiline olukord Euroopas Eesti ettevõtjatele ka erakordselt häid võimalusi. Järgmine valdkond, mis tuleb meie omaks teha, on nutikas kaitsetööstus," ütles Oad.

Niinistö võttis pinged maha: Balti riikide ründamist ei tule >>

"Koos Euroopa riikide kaitsekulude tõusuga kasvab nõudlus – kui on võimalik lahinguväljale saata inimese asemel robot, siis demokraatliku ja rikka riigi valitsus seda ka teeb. Samal ajal on ka riskikapitali pakkumine Euroopas ülikõrge, targa ettevõtluse jaoks mõeldud raha piltlikult öeldes vedeleb maas," ütles Oad.

Samuti toetab eksperdi sõnul targa kaitsetööstuse arendamist Eesti senine maine tehnoloogiariigina. "Konkreetselt kaitsetööstuse vallas on meil üks suurepärane ja samal ajal ka teravmeelne edulugu. Venemaa üritas luua lahingurobotit ja tegi tankist miniatuurse koopia, mis päris olukorras rikki läks. Eesti ettevõte Milrem mõtles samal ajal välja uutlaadi robot-roomiksõiduki, mida saab kasutada lahingus, aga ka paljudes muudes olukordades. Praegu on see populaarne üle maailma. Suur Koljat ei viitsinud väga mõelda, väike ja väle Taavet oli leidlik. See on sümbol, targa kaitsetööstuse Skype," ütles Oad.

Kaitsetööstuse arendamiseks on Oadi sõnul soodsamaks muutunud ka Eesti õiguslik keskkond. "Hiljutise seadusemuudatusega on kaitseväelastel lubatud tegeleda ettevõtlusega. Kogemust saab nüüd lihtsamalt pöörata tootearenduseks. Samuti võivad Eesti ettevõtjad nüüd toota relvi ja laskemoona," tõi Oad välja.

Eksperdi sõnul peaks Eesti üritama võtta praegusest pingelisest ajast suurriikide vahel kõik, mis võimalik.

NATO-s loobuti Venemaad ohuks pidamast >>

"Soome jäi viimases suures sõjas teiseks ja pidi maksma suuri reparatsioone. Soomlased ei lasknud pead norgu, vaid kasutasid seda ära oma majanduse moderniseerimiseks. Rinderiik ei ole tore olla, aga liigse muretsemise asemel tuleks otsida pigem ettevõtlusvõimalusi. Omaenda riigikaitseks peame tarku lahendusi välja mõtlema niikuinii. Müügem neid üle maailma ja tehkem nii, et kaitsekulud oleks lõpuks investeering," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.

Riigikogu võttis vastu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni keskel.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt laiendada kaitsetööstusettevõtjatel oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud. Sellest teatas kevadel ka NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides.

Tagid:
kaitsetehnoloogia, sõjatööstus, tehnoloogia, majandus, tootmine, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, EL, NATO, Kristjan Oad, Eesti, Venemaa

Peamised teemad