19:08 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Illustreeriv foto

Äri ja ei midagi isiklikku: USA naftatootjad tõusid Venemaa kaitsele

© AP Photo / Hasan Jamali
Majandus
lühendatud link
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
4120

USA kongresmenide laual on seaduseelnõu valimiste kaitsmiseks välise sekkumise ohu eest. Et vältida võimalikku "sekkumist" vahevalimistesse, tahavad kongresmenid karmistada sanktsioone. Neil on kiire: peavad sellega valmis saama enne Trumpi ja Putini uut kohtumist.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik. USA naftatööstus käivitab võimsa lobikampaania, et veenda Kongressi loobuma Venemaa-vastaste sanktsioonide edasisest tugevdamisest. Miks ExxonMobil, Shell ja Chevron toetasid Moskvat, kui palju on USA ettevõtted poliitiliselt motiveeritud majanduslikest piirangutest kaotanud ja miks need ebaefektiivsed on — RIA Novosti materjalis.

Ebamäärased kahtlused

Sanktsioonide võimaliku karmistamise põhjus on "Vene sekkumine" 2016. aasta presidendivalimistesse. Esmakordselt kõlasid need süüdistused juba veebruari keskel ja seda, kas on mõtet jätkata nõudmistega, et Moskva on väidetavalt valimistulemusi mõjutanud, ei suuda Trumpi administratsioon ilmselt kuidagi otsustada.

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis>>

Nii teatas Trump kohtumisel Putiniga 16. juulil Helsingis, et ta ei näe mingit põhjust mitte uskuda Vene presidendi kinnitust, et Moskva valimistesse ei sekkunud. Järgmisel päeval ütles ta, et tema keel vääratas ja rõhutas, et ta ei kahtle USA eriteenistuste järeldustes. Nagu märkis hiljem AP, "veendi" Valge Maja juht oma sõnad tagasi võtma. Agentuuri andmetel korraldas administratsioon isegi erakorralise koosoleku, et veenda teda tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil tehtud märkusest loobuma.

AP märkis, et Trumpile püüdsid "mõistust pähe panna" John Bolton, Valge Maja personaliülem John Kelly ja asepresident Michael Pence. Sellele vaatamata nimetas Ameerika riigipea 23. juulil taas Venemaa katset mõjutada valimisprotsessi "väljamõeldiseks".

Nii või teisiti, on kongresmenide laual nn DETER Act – seaduseelnõu USA valimiste kaitsmiseks välise sekkumise ohu eest. Et vältida võimalikku "sekkumist" vahevalimistesse, tahavad kongresmenid karmistada sanktsioone. Neil on kiire: peame sellega valmis saama enne Trumpi ja Putini uut kohtumist, ütles senaator Lindsey Graham.

Võimalikud kaotused?

USA võimud arvutasid kokku, et sanktsioonid on Venemaale maksma läinud miljardeid dollareid.

"Meie hinnangul suutsime me takistada tehinguid rohkem kui kolme miljardi dollari väärtuses. See ongi karistus. See on raha, millest Venemaa eelarve ilma jäi," ütles USA Riigidepartemangu pressiesindaja Heather Nauert.

Aga oma naftatööstuse kahjumeid Kongressis ei meenutata ja riigi suurimad energiasektori ettevõtted annavad häiret. Naftatootjad üritavad Kongressile selgeks teha, et kõigepealt karistatakse sanktsioonidega ebaõiglaselt USA ettevõtteid. Nad on sunnitud loobuma projektidest Venemaal ja nende asemele tulevad teiste riikide konkurendid. Kõige enam kannatas ExxonMobil, konstateerivad portaali Oilprice.com analüütikud.

Te tapate dollari: Rothschildide ajaleht anub Trumpi — lõpeta ometi!>>

Juba 2015. aasta alguseks, seitse kuud pärast sanktsioonide kehtestamist, jäi ettevõttel saamata peaaegu miljard dollarit. Aastal 2018 pidid ameeriklased lahkuma ühisprojektidest Rosneftiga naftaleiukohtade otsimiseks. Exxoni lepingute lõpetamisest tingitud kahjumit hinnati 200 miljonile dollarile.

Rosneftis ollakse valmis toetama Exxoni tagasipöördumist projektidesse niipea, kui selleks tekib seadusandlik võimalus.

Naftagigandid väljendasid muret USA suurenenud sanktsioonide surve pärast Venemaale eelmisel aastal. Venemaa majandusteadlaste hinnangul kaotab USA nafta- ja gaasisektor aastatel 2017-2020 vähemalt sada miljardit dollarit.

Eesmärki ei saavutatud

Selliste hinnangutega nõustuvad ka Ameerika eksperdid. "Sanktsioonidel on kaugeleulatuvad tagajärjed paljudele Ameerika ettevõtetele ja tööstusharudele. Nad kahjustavad Ameerika Ühendriikide huve ja toovad kasu Venemaale," ütles Ameerika naftainstituudi tegevdirektor Jack Gerard. Sama seisukohta jagab ka The Wall Street Journal. Ajaleht kirjutas, et 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid ei ole Venemaa naftatööstust eriti kahjustanud.

Aastatel 2016-2017 toodeti Venemaal rekordilised 11 miljonit barrelit päevas ja 2018. aastal suureneb OPECi prognoosi kohaselt nafta ja kondensaadi päevase toodangu maht 11,04 barrelini.

Nagu märkis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), saavutab Venemaal naftatootmine 2020. aastaks tõenäoliselt maksimumi ja edaspidi on oht toodangu vähenemisele, kui Venemaa naftaettevõtetel "ei õnnestu tagada järgmise põlvkonna projektidele tehnoloogiat ega rahastust".

Siiani ei ole USA piirangud saavutanud peamist eesmärki — raskendada Venemaa naftatööstuse juurdepääsu arenenud tehnoloogiatele. See on olemas ka Euroopa ettevõtetel, mis on oma projektid Venemaal säilitanud. Nii jätkab Itaalia Eni enne sanktsioonide kehtestamist Rosneftiga loodud ühisettevõte nafta puurimist Musta mere piirkonnas. Ka Prantsuse Total ei keeldunud Jamali LNG-s osalemast — jaanuaris 2018 ostis selle ettevõtte aktsionär esimese partii veeldatud maagaasi.

Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Tagid:
nafta, valimised, sanktsioonid, kongress, Vladimir Putin, Donald Trump, Venemaa, USA

Peamised teemad