04:12 19. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0816
  • RUB68.9685
Majandus
lühendatud link
8821

Vladimir Putin ja Angela Merkel leppisid laupäeval kokku Venemaa ja Saksamaa kavatsuses Nord Stream 2 projekti ühiselt kaitsta. Miks Berliin ei karda uue gaasijuhtme nimel Washingtoniga konflikti minna, sellest - RIA Novosti materjalis.

Maksim Rubtšenko, RIA Novosti

Venemaa president ja Saksamaa kantsler määratlesid meetmed, millega kaitsta projekti Nord Stream 2 võimalike "kolmandate riikide konkurentsiväliste ja ebaseaduslike rünnete eest". "Kolmandate riikide" all mõeldakse eelkõige USA-d, mis ehitust nurjata püüab. Donald Trump nimetas Saksamaad tema sõltuvuse pärast Venemaa energiaressurssidest korduvalt Moskva "pantvangiks".

Täitsa "novitšokistunud": USA nagu Ameerika Ühendsanktsiooni >>

Augusti alguses võttis USA Kongress menetlusse seaduseelnõu uutest sanktsioonidest (USA julgeoleku tagamise abinõudest Kremli agressiooni eest, DASKAA), mis ähvardavad Nord Stream 2 ehituses osalevaid Euroopa ettevõtteid.

Nagu teatab The Wall Street Journal, on piirangute nimekirja kooskõlastamine Valge maja, riigidepartemangu, kaubandus- ja energeetikaministeeriumi vahel juba lõpusirgel. Lahtine on veel vaid küsimus, kas sanktsioonid piirduvad ainult nende ettevõtetega, mis ehitavad gaasijuhet Läänemerel või laienevad need ka pankadele ja muudele ettevõtetele, mis on seotud projekti finantseerimisega.

Millega tervitab Merkel Putinit Berliinis?
© Sputnik / Алексей Никольский

Washington loodab takistada gaasijuhtme ehitust, et Venemaad nõrgestada ja majanduslikult isoleerida, kuid vähemalt esialgu tundub efekt olema vastupidine. Washingtoni välja kuulutatud sanktsioonid ja kaubanduspiirangud vaid soodustavad Moskva ja Berliini lähenemist, sest Venemaa ei taha Nord Stream 2-st loobuda aga Euroopa lihtsalt ei saa seda teha.

Asendamine pole võimalik

Piisab, kui märkida, et projekti partnerid — Gazprom ja viis Euroopa ettevõtet — on investeerinud sellesse juba viis ja pool miljardit dollarit. Tööde katkestamise korral tuleb see raha maha kanda, mida loomulikult keegi ei taha. Veelgi kaalukam võib olla saamata jäänud tulu.

Nord Stream 2 ühendab Gazpromi peamise gaasiallika (Jamali poolsaare) Venemaa gaasi peamiste ostjatega (Põhja-Euroopa riikidega) peaaegu sirgjooneliselt. See marsruut on peaaegu kaks tuhat kilomeetrit lühem kui transiit läbi Ukraina. Nord Stream 2 kaudu gaasi pumpamise tariif tuleb madalam, kui olemasolevatel marsruutidel, mitte kaks ja pool, vaid 2,1 dollarit tuhande kuupmeetri kohta 100 kilomeetri kaugusele.

Gazpromi hinnangul väheneb Euroopasse gaasi tarnimise kulu põhjakoridori kaudu 1,6 korda. Seega võimaldab Nord Stream 2 Euroopa riikidel säästa umbes seitse miljardit dollarit aastas.

Projektiosalised ei kavatse sellisest rahast loobuda ainult Trump'i rahulolematuse pärast.

Kuid kõige tähtsam on see, et Euroopal mingit alternatiivi tegelikult lihtsalt pole. Praegune Valge maja peremees lubas asendada Vene torujuhtmegaasi Ameerika veeldatud gaasiga (LNG-ga), kuid see on võimatu. USA ainukese gaasiveeldamistehase Sabina Pass ekspordivõimsus on juba 94 protsendi ulatuses kaetud tarbijate — British Petroleumi ja mitmete Kaug-Ida ettevõtete tellimustega.

Trump võib aidata Eestil oma veeldatud maagaasi terminali muretseda >>

Just sellepärast, kui eelmise talve külmade tõttu oli gaasikogus Euroopas ebapiisav, ei suutnud Ameerika Ühendriigid vedada piisavalt veeldatud maagaasi Vanasse maailma isegi vaatamata hindade järsule tõusule. Vaba kütust Washingtonil lihtsalt ei olnud. Ja selline olukord kestab veel kaua.

Nord Streami avamine Saksamaal
© Sputnik / Григорий Сысоев

Uute maagaasi veeldamistehaste ehitamise projektid on piiratud: pangad ei eralda neile krediiti, kuni pole müügitagatisi. Selliseid tagatisi ei saa aga olla, kuni Euroopa ei võta endale kindlaid kohustusi suuremahulisteks gaasiostudeks. Eurooplased ei ole aga valmis siduvaid kokkuleppeid sõlmima, kuni USA ei suuda veeldatud maagaasi piisavas koguses eksportida.

Kaspia umbtee

Isegi Washingtonis on hakatud olukorra lootusetusest aru saama ja nüüd räägitakse vajadusest tarnida Euroopasse mitte Ameerika, vaid Aasia gaasi, mis kavatsetakse juhtida Venemaast mööda.

"Euroopa peaks toetama Aadria merd läbiva gaasijuhtme ehitamist Aserbaidžaanist Itaaliasse," ütles eelmisel nädalal USA kongresmen Devin Nunes. Tema sõnul on see gaasijuhe praegusel hetkel ainus viis, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist.

Projekti algatajad kavatsevad Trans-Aadria torujuhet (TAP) Aserbaidžaani Şahdəniz maardlast Türki kulgeva TANAP torujuhtme pikendusena. Kavandatav TAP torujuhe läbiks Kreeka, Albaania, Aadria mere põhjaosa Lõuna-Itaaliasse. TAP esialgne võimsus on 10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Kuid probleemiks on Şahdəniz maardla tootmisvõimsus, millest praegu piisab ainult Türgile. Teisisõnu, Trans-Aadria mere gaasijuhtme täitmiseks on vaja TANAP-iga ühendada Turkmeenia gaas.

Selleks tuleb vedada torujuhe üle Kaspia mere, kuid see on võimatu, kuni Kaspia mere merepõhja õigused ei ole kindlaks määratud.

Kaspia merega piirnevate riikide hiljutisel tippkohtumisel Aktaus kirjutasid Venemaa, Kasahstan, Türkmenistan, Aserbaidžaan ja Iraan alla kauaoodatud mitmepoolsele kokkuleppele Kaspia mere merepiiride kohta. Merepõhi ja selle alused loodusmaardlad tuleb jagada kahepoolsete lepingutega, mis põhinevad rahvusvahelisel mereõigusel.

Trump nimetas tingimused Venemaa sanktsioonide tühistamiseks >>

Kuid siin on probleem. Rannikuala laius, kus igal riigil on õigus majandustegevuseks, on 200 miili (ligikaudu 370 kilomeetrit). Kaspia mere maksimaalne laius ei ületa 435 kilomeetrit. See tähendab, et eri riikide majandusvööndid paratamatult kattuvad. Kaspia riikide territoriaalsetes küsimustes kompromisside otsimine võtab aastaid, mille jooksul TAP projekt kaotab oma aktuaalsuse. Nii et Washingtoni strateegide idee Euroopale uusi gaasitarneid ei tõota.

Karavan läheb edasi

Enamiku prognooside kohaselt gaasi tarbimine EL-is aina suureneb, vaatamata alternatiivenergeetika edusammudele. Eriti sõltub gaasiimpordist Saksamaa, kes keeldus tuumaelektrijaamadest. Seepärast on Berliin valmis võitlema Nord Stream 2 eest vaatamata USA ähvardusetele sanktsioonidega, sest kütuste puudumise väljavaade näib Berliini jaoks veelgi hirmutavam.

On sümboolne, et reedel, Putini ja Merkeli kohtumisel eelõhtul, väljastasid Saksamaa Brandenburg liidumaa võimud loa Nord Stream 2 gaasijuhet Tšehhi Vabariigi gaasisüsteemiga ühendava gaasijuhtme Eugal rajamiseks.

"Vaatamata taastuvenergiaallikate arendamisele jääb usaldusväärne ja mõõduka hinnaga maagaas endiselt hädavajalikuks hoonete kütmiseks ning tööstuse ja elektritootmise tehnoloogilisteks vajadusteks," ütles Brandenburgi liidumaa majandus- ja energeetikaminister Albrecht Gerber.

"Ettevalmistused gaasijuhtme ehitamiseks on juba käimas. Tööd algavad lähinädalatel mitmes kohas üheaegselt," märgitakse projekti operaatori — BASF ja Gazpromi tütarettevõtte Gascade Gastransport teates. Gaasijuhtme Eugal, kogupikkusega 480 kilomeetrit valmimist on oodata 2020. aasta lõpuks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
poliitika, ehitus, gaasijuhe, gaas, majandus, Nord Stream 2, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel, Saksamaa, USA, Venemaa

Peamised teemad