21:32 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot, illustreeriv foto

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot

CC BY 2.0 / Ken Hawkins / 100 euro bill
Majandus
lühendatud link
37 0 0

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

TALLINN, 28. august — Sputnik. Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes II kvartalis brutokuupalk samuti 6,4%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata suurenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 6,3%, teatab Statistikaamet.

Enamik eestlastest teeb tööd ka puhkusel olles >>

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8% ja tõusid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 33%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 1 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5,4%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus ning II kvartalis oli reaalpalga tõus 3,0%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta II kvartalis 7,50 eurot, tõustes eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2192 eurot) ning info ja side tegevusalal (2169 eurot). Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta II kvartalis pea kõikidel tegevusaladel (v.a haldus- ja abitegevused), tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal, veonduses ja laonduses, kinnisvaraalases tegevuses ning majutuses ja toitlustuses.

Inimesed on valmis kodust töötamise nimel töökohta vahetama >>

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1634 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1604 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (6,7%) ning aeglaseim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,3%).

Maakonniti oli 2018. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1302 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (967 eurot) ja Saare (977 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Hiiu, Saare, Põlva ja Järva maakonnas ning brutokuupalk jäi samale tasemele eelmise aasta II kvartaliga Viljandi ja Võru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% suurem kui 2017. aasta II kvartalis ja 1% suurem kui 2018. aasta I kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses.

Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest. Lisaks suurenes enam täistööajaga töötajate arv finants- ja kindlustustegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastaga enam haldus- ja abitegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta II kvartalis 1771 eurot ja tunnis 11,46 eurot. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 5,9% suurem.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuli algul.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Pea pooled (41%) vastanutest võtaksid kõhklematult kohe uue töö samal ametikohal vastu, kui sellega kaasneks võimalus vajadusel kodust tööd teha. Lisaks oleksid antud tingimusel lähiajal töökohavahetuseks valmis 36% vastanutest. Kõigest 7% vastanutest märkisid, et nende tööandja võimaldab juba praegu töötada vajadusel kodukontorist.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele veel järele jõudnud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat ja 6180 värbamiskonsultanti 197-st erinevast riigist, selgus, et  kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale ning riik, kus maailma talendid enim töötada sooviksid, on USA. Eesti ei ole oma edetabelikohta nelja aastaga parandanud.

Kõige enam pakuvad Eesti inimestele huvi Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Suurbritannia, Norra, Saksamaa, Hispaania, Austraalia, Holland ja Kanada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Tagid:
töötasu, statistika, ühiskond, majandus, sissetulek, brutopalk, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad