01:05 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Danske Banki skandaalne lugu, illustreeriv foto

Ekspert: rahapesule mingisugust õigustust ei ole

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
3510

Ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt ütles ETV saates "Ringvaade" Danske panga Eesti filiaali puudutavat skandaali kommenteerides, et pole võimalik, et niivõrd suure hulga raha liikumist ei märgatud. Samas rõhutas ta, et enne kellegi süüdistamist tuleks ikkagi juurdluste tulemused ära oodata.

TALLINN, 4. september — Sputnik. "Rahapesule mingisugust õigustust ei ole. See on ikkagi finantssektoris väga-väga suur kuritegu. See on see, millest nagu kõik pangad hoiavad nii kaugele kui vähegi saavad. Kõik sellised normaalsed pangad, mis kindlasti ka Danske pank on — ta ei ole kindlasti loodud selleks, et raha pesta," rääkis Hansapanga kunagine juht, vahendab ERR.

Danske Eesti filiaali kaudu liikus ühes aastas 30 miljardit dollarit >>

Tegemist on Danske panga poolt tellitud raportiga, mille on koostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga õnnestus Financial Timesi ajakirjanikel tutvuda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Järeldused tekitavad palju küsimusi selle kohta, kui palju ja millal teadis Danske panga juhtkond, kuivõrd suures ulatuses liikus raha läbi väikese Eesti filiaali.

Danske Bank
© Sputnik / Вадим Анцупов

Skandaali tekitanud tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ning kõrgperioodiks oli 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini, vahendas Pealinn. Tehinguid toimus sellel aastal ligi 80 000. Seni on räägitud, et summaks oli 8,5 miljardit dollarit.

"Meil tuleb välja selgitada, kas ja millised riiklikud instantsid on Danske juhtumi puhul ebaefektiivselt töötanud," on öelnud peaminister Jüri Ratas. "Samuti saada selgus, kui laialdane on rahapesu probleem Eesti krediidiasutustes laiemalt. Teadlikult toime pandud ebaseaduslike tegevuste ilmnemisel tuleb selgelt vastutada ka Eestis kasumit teeninud pankadel."

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti teatas varem, Danske Banki skandaalne lugu sai 2013. aasta detsembris alguse kirjast, mis saadeti Kopenhaageni juhatusele nimetuks jääda soovinud kaastöötaja või töötajate grupi poolt Eestist. Sõnumis öeldi, et lisaks kõigile muudele puudustele ei loonud kohalik juhatus piisavalt usaldusväärset süsteemi, kontrollimaks panga kaudu liikuva raha päritolu.

Prokuratuur avas seoses Danske rahapesukahtlusega menetluse>>

Pank ise väidab, et kahtluste kontrollimine võttis probleemi keerukuse tõttu aastaid, põhjuseks mõningate Eesti "mitteresidentide" kuritegelik tegevus — silmas peetakse välismaalasi, kel arved Danske Banki Eesti kontoris.

Eesti Danske pangas lahvatanud skandaal mõjutas kogu Euroopa pangandussektorit, andes järelvalveasutustele põhjuse töös klientidega rangemad eeskirjad kehtestada.

Eestis sulgesid kommertspangad tuhandeid mitteresidentide või mitteresidentidest juhatuse liikmetega ettevõtete kontosid ning uusi arveid on väljaspool EL elavail välismaalastel peaaegu võimatu avada.

Tagid:
finantssektor, rahapesu, ekspert, pangandus, majandus, Danske Bank, Indrek Neivelt, Eesti

Peamised teemad