04:17 19. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%, illustreeriv foto

Kaubavahetust suurendas kütuste eksport ja import

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Majandus
lühendatud link
25 0 0

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juulis võrreldes 2017. aasta juuliga 27% ja import 18%. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine.

TALLINN, 10. september — Sputnik. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda, teatab Statistikaamet. 2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot (2017. aasta juulis 186 miljonit eurot).

Elektritootmine suurenes mullu >>

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juulis Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi, Läti (mõlema osatähtsus 9%) ja Ameerika Ühendriigid (7%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (toorpiim, õlu) ning mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (54 miljonit eurot), Soome (47 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (45 miljonit eurot) ja Singapuri (35 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja mineraalsete toodete ning Soome, Saudi Araabiasse ja Singapuri mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (27 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid tooteid (22% kogu kaupade ekspordist) elektriseadmeid (15%) ja ning puitu ja puittooteid (9%). Enim kasvas mineraalsete toodete (184 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (12 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juulis 71% kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 27% ja re-eksport 25%. Enim kasvas Eesti päritoluga mineraalsete toodete (õlid, põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (kasepaberipuit, okaspuidu saelauad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad) eksport.

2018. aasta juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid.

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt >>

Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (49 miljonit eurot), Valgevenest (42 miljonit eurot) ja Leedust (28 miljonit eurot), neist kõigist kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (15% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ning mehaanilisi masinaid (11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (104 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (29 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (16 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal juulis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 23% ja impordi mahuindeks 12%.

Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juulis.

Töötlemata puit jaguneb värvitud, troopiliseks, okas- ja lehtpuiduks, mis on töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. Eesti ekspordi näitajad põhinevad Eesti ettevõtjate poolt esitatud andmetel ja olulisimate sihtriikide näitajad Eurostati andmetel.

Eesti ainus piiritusetootja Estonian Spirit OÜ vähendab mahevilja kõrge hinna tõttu tootmismahte kuni poole võrra ning koondab Rakvere piiritusetehase töötajaid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti augusti lõpus.

Estonian Spiriti ning Moe Peenviinavabriku juhi Sven Ivanovi sõnul jääb eeloleval hooajal kuni järgmise sügiseni Šveitsi alkoholimonopolile Alcosuisse saatmata hinnanguliselt 800 000 liitrit mahepiiritust.

"Mahevilja mahtu lihtsalt ei ole ja see, mida on võimalik saada, on meie jaoks liiga kallis. Piirituse hind kasvas juba eelmisel aastal 30 protsenti koos toorainega, kuid sellest ei ole kahjuks abi, vilja hind on täiesti väljaspool meie võimalusi, me räägime tänasel päeval hinnast 300-350 eurot tonn," ütles Estonian Spiriti juht. Lisaks sellele on kallinenud puiduhake ja elekter, mis on Rakvere piiritusetehases tootmisel olulised sisendid.

Tagid:
import, eksport, majandus, kaubavahetus, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad