14:44 21. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.8360
Vladimir Putin ja Xi Jinping

Üks toru on hea, kaks aga veel parem - Moskva ja Peking lõid käed

© Sputnik / Михаил Климентьев
Majandus
lühendatud link
8630

Kohtudes Ida majandusfoorumi käigus Venemaa presidendiga andis Xi Jinping alluvatele korralduse täita võimalikult kiiresti kõik formaalsused "Altai" läänemarsruuti pidi kulgeva gaasijuhtme - või nagu seda nüüd tuntakse – "Sila Sibiri 2" ehitustegevuse alustamiseks.

Aleksandr Lesnõhh, RIA Novosti

Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novaki sõnul on Altaid läbiva uue gaasijuhtme kõigis tehnilistes tingimustes juba kokku lepitud, jäänud on vaid "pisut".

Minister lisas, et jutt käib 30 miljardi kuupmeetri tarnimisest aastas. Võrdluseks: "Gazpromi" ja CNPC vahelise lepingu alusel pumbatakse "Sila Sibiri" kaudu aastas 38 miljardit kuupmeetrit gaasi. Eeldatavasti on Venemaale rajatav uus haru praegusest 450 kilomeetri võrra pikem. 

Министр энергетики РФ Александр Новак.
© Sputnik / Сергей Гунеев
Vene Föderatsiooni energeetikaminister Aleksandr Novak

"President Putiniga peetud läbirääkimistel teatas Hiina riigipea Xi Jinping, et andis korralduse viia läänemarsruudi gaasitarnelepingu koostamine lõpule nii kiiresti kui võimalik," teatas Novak Ida majandusfoorumil.

Lääne marsruudil kulgeva gaasijuhtme ehitamisest hakati rääkima juba 2006. aasta algul, kuid raamkokkuleppe allkirjastamiseni jõuti alles kaheksa aasta pärast. Põhjus, miks Peking palub nüüd projekti elluviimist kiirendada, on ilmselge — USA kaubandussõjale vaatamata jätkub Hiina majanduse kiire kasv.

Seega suureneb ka vajadus energia järele: ainuüksi 2017. aastal tõusis maagaasi tarbimine Hiinas 15% (237 miljardi kuupmeetrini aastas) ja 2018. a. esimesel poolel – veel täiendavad 17% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 

See tähendab, et varem või hiljem jääb isegi Altai lisamarsruudist väheks. Ekspertide sõnul kahekordistub sinise kütuse tarbimine Hiinas 2030. aastaks, jõudes tasemeni 480 miljardit kuupmeetrit aastas.

Arvestades kodumaise gaasitootmise tunduvalt aeglasemat kasvu, on ainus viis vajaliku gaasimahu tagamiseks koostöö Venemaaga.

"Meie prognooside kohaselt on aastaks 2035 Vene trassist Hiina tarnitava gaasi vajadus 80 — 110 miljardit kuupmeetrit," märkis Aleksei Miller.

Käised on üles kääritud

Kõige usaldusväärsema energiatarnija staatuse säilitamiseks tuleb Gazpromil oma tootmismahte suurendada.

Just sellega firma praegu tegelebki: Milleri sõnul tõusis tänavune gaasitoodang peaaegu viie protsendi võrra, ulatudes 495 miljardi kuupmeetrini.

Министр энергетики РФ Александр Новак и председатель правления ОАО Газпром Алексей Миллер (справа налево)
© Sputnik / Дмитрий Астахов
Gazpromi juht Aleksei Miller ja energeetikaminister Aleksandr Novak

Seejuures on enamik analüütikutest kindlad, et võimalik on ka 500 miljardi kuupmeetri piiri ületamine.

Torujuhe ei ole ainus viis energiakandjate Hiinasse tarnimiseks. Samaaegselt ühtse gaasitranspordisüsteemi arendamisega suurendab Hiina ka Vene vedelgaasi oste.

Juba eelmisel aastal moodustas veeldatud gaas 19% Gazpromi sinise kütuse koguekspordist.

Teisedki piirkonna riigid laiendavad koostööd Venemaa gaasitootjaga.

Aleksei Milleri ja Lõuna-Korea KOGASi presidendi töökohtumisel Ida majandusfoorumil kuulutati välja muljetavaldavad numbrid – Soul suurendas tänavu Vene vedelgaasi oste ligi 20% võrra.

Kui 2017. aastal saabus Lõuna-Korea terminalidesse 1,9 miljonit tonni Gazpromi kütust, siis ainuüksi selle aasta esimesel poolel tarnisid tankerid Venemaalt 1,2 miljonit tonni LNG-d.

Venemaa gaasist huvitus ka Jaapan. Majandusarengu ministri Maksim Oreškini sõnul tarnis Moskva käesoleva aasta jaanuaris Jaapani turule 668 tuhat tonni vedelgaasi. 

СПГ-танкер ледового класса Arc7 Владимир Русанов с продукцией завода Ямал СПГ в порту Цзянсу Жудун в КНР
© Sputnik / Евгений Одиноков
Arc7 jääklassiga vedelgaasitankur "Dmitri Russanov" Lõuna-Korea sadamas

Ka Tokyo kavatseb oste suurendada: peaminister Shinzo Abe, kes väljendas Ida majandusfoorumil soovi koostööd Moskvaga laiendada, tunnistas, et ülemaailmsel kütuseturul puuduks ilma Venemaata stabiilsus.

"Vene ja Jaapani koostöös Põhja-Jäämerest ammutatav vedelgaas toimib maailmaturgu stabiliseeriva tohutu tegurina," rõhutas Abe.

Ka Vietnami energiaturul avanevad Venemaa jaoks head väljavaated. Septembri alguses Sotšis ametlikul visiidil viibinud kommunistliku partei juht Nguyen Phu Trong allkirjastas Venemaaga vedelgaasi ostude ja elektritootmises gaasi kasutavate ühisprojektide arendamise memorandumi.

Ühendriigid on närvis

Washingtoni hukatuslik majanduspoliitika seab kavandatud maagaasi tootmise ja välismaale tarnimise projektid ohtu. 

Kuigi hetkel tunnevad Ameerika vedelgaasi tootjad end Aasia turul hästi (kogu USA vedelgaas müüakse antud regiooni riikidele), kaob järk-järgult Washingtoni lootus selle kütuseliigi tarnetes esikoht saavutada.

2019. aasta lõpuks kavatsetakse USA maagaasi tootmisvõimsusi kolmekordistada: 3,6-lt 9,6-le miljardile kuupjalale päevas (umbes 100 miljardile kuupmeetrile aastas).

Kui aga, nagu ennustatakse, Venemaa Ameerika Ühendriigid Aasia turult välja surub, ei ole USA-l oma gaasi kellelegi müüa.

Näiteks Euroopas, kellega Washington nii kiivalt arvestab, töötavad vedelgaasi terminalid vaid veerandvõimsusega. Aastal 2019, mil käivitub "Nord Stream 2, võib Euroliidu vajadus USA gaasi järele sootuks kaduda.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Tsingisser: LNG terminalid on Euroopas majanduslikult ebarentaablid
Gazprom tahab Läänemere äärde gaasikeemiakompleksi ehitada
USA nõudis Saksamaalt Nord Stream 2 eest meelehead - käivitub plaan B
USA nõuab Euroopalt elatustaseme langetamist
USA halastab Euroopale, kuid mitte Ukrainale
Tagid:
energiakandjad, Sila Sibiri 2, Sila Sibiri, Nord Stream, energiajulgeolek, Nord Stream 2, LPG terminal, LNG terminal, gaas, tootmine, eksport, majanduskasv, KOGAS, Novatek, CNPC, Gazprom, Nguyen Phu Trong, Aleksei Miller, Maksim Oreškin, Xi Jinping, Aleksandr Novak, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Jamal, Sabetta, Altai krai, Korea, Vietnam, Aasia, Jaapan, Euroopa, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad