13:48 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
USA kasutab rivaali vastu surmavaid meetmeid, illustreeriv foto

USA kasutab rivaali vastu "surmavaid meetmeid"

© REUTERS / Hyungwon Kang
Majandus
lühendatud link
Ivan Danilov
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (91)
10920

USA ajakirjanduse ja mõne vene majandusteadlase arvates surmas USA president ühe suletõmbega kogu "Hiina majandusime", mis tähendab, et nüüd näeb kogu maailm, et ainus viis veidigi inimväärne elatustase kindlustada on truult ja alandlikult Washingtoni saapaid lakkuda ja "madalat profiili hoida".

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor agentuurile RIA Novosti

Teatud osal ekspertide kogukonnast Venemaal, samuti USA kirglike patriootide hulgast, kes millegipärast elavad Venemaal ja kirjutavad Venemaa sotsiaalvõrgustikes ja meedias, oli pidupäev: Donald Trump kehtestas Hiina kaupadele "surmavad" tollid, lubas suurendada neid aasta lõpuks veel kaks ja pool korda ning hoiatas Pekingit, et kui Hiina julgeb nendele ebasõbralikele meetmetele vastata, saavad karistuseks olema lisatollid Hiina kaupadele veel 267 miljardi dollari ulatuses.

USA teatas uute tollimaksude kehtestamisest Hiina kaupadele >>

USA ajakirjanduse ja mõne vene majandusteadlase arvates surmas USA president ühe suletõmbega kogu "Hiina majandusime", mis tähendab, et nüüd näeb kogu maailm, et ainus viis veidigi inimväärne elatustase kindlustada on truult ja alandlikult Washingtoni saapaid lakkuda ja "madalat profiili hoida".

Vladimir Putin ja Xi Jinping
© Sputnik / Михаил Климентьев

Selles mõttes sobitub Hiina peksupoisi rolli, kes julges heita väljakutset Ameerika Ühendriikidele ja maksis selle eest ränka hinda, kuigi see roll oli algselt määratud hoopis Krimmi-järgsele Venemaale, mis aga kangekaelselt, vaatamata USA sanktsioonidele, keeldub lagunemast.

Kusjuures stsenaarium, mille järgi Ameerika-meelsed poliitilised jõud Limast kuni Moskvani võiksid öelda, et Trump on surunud Hiina põlvili ja seetõttu on vastupanu USAle põhimõtteliselt mõttetu, sobib meie ülemere oponentidele samuti. Probleem on ainult selles, et see stsenaarium ei haaku päriselt tegeliku reaalsusega, mistõttu sedalaadi väited USA presidendi võitudest kaubandussõjas on mõnevõrra enneaegsed.

Kui eraldada Ameerika Ühendriikide peatset (või juba saabunud) võitu uskuvate inimeste seisukohtadest ratsionaalsed argumendid, siis taanduvad need mõnele punktile, millest peamine on, et USA võib elada ka ilma Hiinata, sest meie maailmas on vaid USA majandus, mis on piisavalt suur ja mitmekesine, et ära elada hoopis ilma kaubanduseta. Hiinal aga saab ilma USA-ta olema väga halb.

Veelgi enam: väidetakse, et USA majanduskasv on nii kõrge ja stabiilne, et Trump võib kaubandussõjast Hiinaga tulenevaid kahjusid lihtsalt ignoreerida. Muide, selle väite toetuseks esitatakse vaieldamatuna tunduv fakt, et Ameerika aktsiaturud kasvavad ka vaatamata kaubandussõjale, Hiina omad aga langevad aktiivselt.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Ameerika Ühendriikide kasuks räägib veel üks argument — kuna USA eksport Hiinasse on palju väiksem kui Hiina ekspordimaht USA-sse, siis Hiina lihtsalt ei suuda vastata sümmeetriliste tariifidega samadele kaubagruppidele. Nii et igal juhul on USA poolt Hiinale põhjustatud kahju suurem kui võimalikest vastumeetmetest tingitud kahju.

Ja viimane, kõige säravam argument, et Hiinas endas valitseb eliidi massiline rahulolematus esimees Xi Ameerika-vastase poliitikaga. Niisiis, Xi kas võetakse maha või sunnitakse Washingtonile alistuma.

Esmapilgul tundub Ameerika võit olema vägagi veenev, kuid on üks nüanss — põhjalikumal uurimisel selgub, et paljud USA eksperdidki kahtlevad tugevalt USA majanduse domineerimise roosilistes väljavaadetes. Alustame küsimusest, keda kellele rohkem vaja on.

BBC hinnangul müüvad USA ettevõtted Hiina turul kaupu ja teenuseid 300 miljardit dollari eest aastas. Hiina turul tegutsevate USA ettevõtete kägistamine haldusmeetmetega on loomulikult äärmuslik, kuid vajaduse korral läheb Peking selle peale välja. Eriti, kuna Hiina turul vabaneva positsiooni võtaksid rõõmuga üle Euroopa ja Jaapani ettevõtted, isegi kui Ameerika kaupade ja teenuste asendamiseks Hiina enda ettevõtteid ei leidu.

Veelgi enam, veel loetud tunnid enne tariifide kehtestamist otsustas Trump uute tariifidega maksustatavate kaupade loetelust maha tõmmata Apple tooted, arutledes loogiliselt, et tema valijad võivad saada väga vihaseks presidendi peale, kelle pärast nende iPhone'id on kallimaks muutunud.

Kui kaubandussõda jätkub ja "tariifsete" toodete nimekiri pikeneb, siis varsti ei saa Trump enam oma tegevuse poliitilisi tagajärgi ignoreerida — majanduskasvu, millest nii väga armastavad rääkida Ameerika majanduspoliitika fännid Venemaal, on (nagu väidab isegi Moody'e) ajutine, saavutatud superrikastele võimaldatud maksukärbetega, samal ajal aga Hiinast imporditavate kaupade hinnatõus tabab kõiki valijaid.

Politoloog Washingtoni sanktsioonide survest: USA on oma positsiooni kaotamas >>

Juba kehtestatud tollitariifide tõttu välismaa terasele ja alumiiniumile kannatavad Ameerika autotootjate, nagu Ford ja GM, sissetulekud ja Trumpi administratsioon oli sunnitud 

"Rusalile" kehtestatud sanktsioone radikaalselt vähendama, et vältida alumiiniumi hinna plahvatuslikku kasvu USA-s. Eeltoodust lähtudes on väide, et USA ajandus on täiesti iseseisev ja võib lubada endale kaubandussõda kogu maailmaga, üsna vaieldav. Selles mõttes, et kaubandussõda kõigi vastu võib küll pidada, kuid seejuures praegust tarbimise taset säilitada pole võimalik.

Argument seoses Hiina kaootilise siseolukorra ja eliidi mässumeelsusega, millest nii palju on kirjutanud Lääne meedia, meenutab väga teateid vältimatust "eliidi mässust", mis pidi nende samade meedia ja ekspertide arvates toimuma Venemaal pärast "Krimmi" sanktsioonide kehtestamist. Muidugi, Hiinas, nagu ka Venemaal, on teatud osale poliitilisest klassist ja majanduseliidist "riigi huvid" ja "patriotism" vaid tohi jutt ja nad tahaksid väga tagasi sellesse aega, mil geopoliitilise vapustused ei olnud nende isiklike probleemide allikaks.

Veelgi enam, vaatamata suhteliselt rangele kontrolli avaliku diskursuse üle Hiinas, pälviksid üleskutsed Hiina majandusliku ja poliitilise süsteemi nõrkuse tõttu alistumisele USAle märkimisväärset avalikkuse tähelepanu sotsiaalmeedias, eriti juhtudel, kui selliseid nõudmisi esitavad tuntud teadlased, nagu Pekingi ülikooli professor Tsinghua, kes kirjutas essee, mille põhiteesiks oli mõte, et "Hiina ja USA kaubandussõda paljastas Hiina süsteemi nõrkus ja pehme kõhualuse".

Vaatamata mõningatele alistumise meeleoludele püsib esimees Xi kindlalt võimul ja Hiina ajaloo kogemused tuletavad kohalikule eliidile meelde, et vaevalt ameeriklased Hiinat 2008. aastasse tagasi paisata tahavad. Pigem on soov suruda Hiina tagasi 1860. aastasse, kui ta oopiumisõdadega põlvili suruti.

Muidugi ei ole XIX sajandi sündmused hiinlastel nii eredalt meeles, kui XX sajandi 90-ndatel toimunu venelastel, kuid ei saa öelda, et Hiina eliit hetkel tõesti kapituleeruda tahaks. Siin on kõige tõenäolisem valikuvõimalus ränga vastasseisu ja soovi vahel "istuda ja rahulikult Trumpi valitsemisaja lõpuni oodata".

Kõige huvitavamaks läheb asi siis, kui Peking jõuab lõpuks järeldusele, et Trump pole USA-Hiina suhete probleemide allikas, vaid vältimatu konflikt sümptom tõusva riigivõimu ja praeguse ülemaailmse hegemooni vahel. Venemaa aga saab sellest vastuolust juba üsna ilmselget kasu: maailma mõjualade ümberjaotamise ajal muutub partnerlus Venemaaga järsult hinnalisemaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (91)
Tagid:
tollitariifid, kaubandussõda, kaubandus, majandus, sanktsioonid, Donald Trump, Hiina, USA, Venemaa

Peamised teemad

  • Kõrgepinge hoiatussilt

    Siim Veskimehe varjunime all kirjutav tuntud ulmekirjanik ja poliitik Ants Miller küsib, kuidas sai juhtuda, et pärast NSV Liidust lahkumist end täielikult elektriga varustanud Eestist on 30 aastat hiljem saanud selle suurim sisseostja.

    36
  • Ämari lennubaas

    USA ja NATO üha laienev taristu Baltikumis ja Tallinna maniakaalne soov Pentagoni embuses lahustuda kujutavad Eestile nii sõjalist kui ka majanduslikku ohtu, leiab tuntud Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    30
  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    35