05:08 11. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1276
  • RUB80.2104
Majandus
lühendatud link
11310

Kreeka president Prokópis Pavlópoulos teatas kohtumisel saksa kolleegi Frank-Walter Steinmeieriga, et tema riik nõuab Saksamaalt Teise maailmasõja aastatel tekitatud kahjude hüvitamist.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Hüvitiste kogumaht hinnatakse 279 miljardile eurole – veidi enam sellest, mis Ateena sai kaheksa aasta eest Euroopa majandusabi programmide raames.

Mispärast kreeklased naasevad uuesti teema juurde, mille Merkel juba kolm aastat tagasi "sulges" ja kui kiiresti õmblused, mis Euroopa Liitu kinni hoiavad, lõplikult lahti hargnevad, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Ei tule andestada, vaid nõuda

Sõjajärgsete reparatsioonide väljamaksmisest ei kõnele Kreeka valitsus sugugi esimest korda.

"Nõukogude okupatsiooni" tasaarvestus>>

Okupatsioonide muuseum
© Sputnik / Вадим Анцупов

2015. aastal teatas Angela Merkel läbirääkimistel Kreeka peaministri Aléxis Tsíprasega, et Berlin loeb selle küsimuse suletuks. Kuid kreeklased on teist meelt. Hiljutisel visiidil Kandalose külla Kreeta saarel, kus fašistid hukkasid 180 inimest, nimetas Tsípras reparatsioonide sissenõudmist Kreeka valitsuse "ajalooliseks kohustuseks". Pavlópoulos naases selle teema juurde kohtumisel Steinmeieriga.

"Me leiame, et Kreeka nõudmised okupatsioonivõla hüvitamiseks ja reparatsioonide tasumiseks on juriidiliselt põhjendatud ja võivad olla kohtumenetluse objektiks," märkis ta.

Juhul kui asi jõuab kohtuni, on Kreekal käes trumbid, mida Saksamaal ei ole. Pärast sõda sai Ateena reparatsioone ainult Roomalt ja Sofialt. Sakslased mitte ainult ei jätnud maksmata 115 miljonit marka (oma 59 miljonit eurot) okupatsiooni ohvritele, vaid ei tagastanud sedagi, mille natsid Kreeka Pangalt ära võtsid, praegu on see summa võrdne kümne miljardi euroga.

Ja seda arvestamata Ateena 2,7%-list osa reparatsioonide kogumäärast, mille Saksamaa kohustus Pariisi rahukonverentsi tulemusena välja maksma. Kokkulepe Kreekaga jäigi allkirjastamata.

Väärib märkimist, et nõudes välisvõlga ületavat 41 miljardi euro suurust summat, võib Ateena astuda vägagi ambitsioonika sammu: teatada, et loobub range kokkuhoiu poliitikast ning IMF-i, Euroopa Keskpanga ja EL-i maksetest, kuni Berliin ei hüvita riigile sõjakahjusid.

Balti riigid, hüvitis ja Venemaa: kes kellele võlgu on?>>

Niisugune majanduspoliitiline väljapressimine on täiesti tõenäoline, kuna vaatamata riigivõla, mis juba möödunud aasta lõpul ulatus üle 178% SKP-st, restruktureerimisele ei ole Ateena ikkagi siseraskustega toime tulnud ega teeni piisavalt raha oma laenu teenindamiseks. Kiusatus lahendada võlaprobleemid Saksamaa arvel on liialt suur.

Pitsa kiilulööjate laual

Suur on ka tõenäosus, et lähimal ajal nõuab Itaalia uus valitsus oma tohutu, 131%-ni SKP-st ulatuva riigivõla restruktureerimist ja teatab kavatsusest lahkuda Euroopa Liidust.

Oktoobri algul andsid Austria väljaande Contra Magazin ajakirjanikud teada, et Itaalia majandusarengu minister Luigi Di Maio ja siseminister Matteo Salvini on niisuguse otsuse tulised pooldajad.

Tõepoolest, Euroopa majanduspõhimõtted ei soodusta Itaalia võla ja tööpuuduse kahanemist. Valitsuskoalitsioon on juba esitanud Brüsselile uue eelarve, mis kõige muu kõrval eeldab puudujäägi suurendamist 0,4% võrra üle lubatud kahe protsendi.

Juhul kui eelarve heaks kiidetakse, nõuavad ülejäänud kriisiriigid, sealhulgas Kreeka, Hispaania ja Portugal samalaadseid järeleandmisi. Aga kui Brüssel keeldub, võib Itaalia tõesti järgida Suurbritannia eeskuju ja käivitada EL-ist lahkumise protsessi. Sedavõrd radikaalne samm raputab kõvasti Itaalia majandust, rääkimata juba Euroopa Liidu täielikust kokkuvarisemisest. Aga teatud mõttes on risk Euroopa ühe suurima majanduse jaoks õigustatud.

Esiteks, tekib võimalus alandada makse ja ettevõtlustasusid, mis mõnedes linnades ulatuvad kuni 70%-ni, mis avaldab positiivset mõju riiklikele ettevõtetele.

Teiseks, see võimaldab riigi majandust mitmekesistada ja taaselustada hulgaliselt perefirmasid, kes on turult lahkunud, eeskätt võivad need naasta traditsioonilise kalapüügi juurde, mille asemele EL on kinnistanud lõunapoolsetele riikidele turismitööstuse.

Baltlaste suur unistus — igaühele vähemalt kolm vene orja>>

Kolmandaks, paraneb kaubavahetus Venemaaga. Itaalia endise senaatori Roberto Mura sõnul kaotab riik venevastaste sanktsioonide tõttu aastas üle kahe ja poole miljardi euro.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kandis Eesti Nõukogude okupatsiooni ja II maailmasõja tagajärjel suurimat kahju inimkaotuste näol
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inglanna pasandab

Ärevakstegevad uudised saabuvad ka Suurbritanniast: Theresa Mayl ei õnnestu pehmes lahkumises Euroopa Liidust kokkuleppele jõuda.

Oktoobri keskel kukkus läbi järjekordne katse kokkulepet saavutada. Sel korral sai komistuskiviks tollipiir Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel.

Brexitile vaatamata on London lootnud jääda Tolliliidu liikmeks, kuid Euroopa pole sellega päri. Ja nüüd jääb kahel Iirimaal omavahel piiri jagada, millele nii Dublin kui Belfast otsustavalt vastu seisavad.

"Kahjusid on": Kiievis hinnati oma kannatusi Krimmi silla pärast>>

Saksamaa valitsus teatas, et valmistab ette seaduseelnõu Suurbritannia EL-ist lahkumise karmi stsenaariumi puhuks, mis ei näe ette mingisugust üleminekuperioodi. Teisisõnu juba 29. märtsist 2019. aastal suletakse Suurbritannia ettevõtetele pääs Euroopa ühisturule. Ameerika analüüsikeskuse RAND hinnanguil toob see kaas Suurbritannia SKP kahanemise kümne aastaga 6,7% võrra.

Tagid:
hüvitamine, kahjud, Euroopa Liit, Kreeka, Saksamaa

Peamised teemad