12:08 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Illustreeriv foto

Eesti pangad on nüüdsest kohustatud oma klientidele kõik viimseni teada andma

© Sputnik / Sergey Melkonov
Majandus
lühendatud link
78 0 0

Alates 31. oktoobrist jõustusid üleeuroopalised eeskirjad pangaklientide teavitamise kohta sellest, kui palju nad mille eest maksavad. Paistab, et Eesti rahandustegelased pole sellest seniajani kuulnudki.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik, Aleksei Toom. Finantsteenuseid osutavad erapangad ja firmad on alates 31. oktoobrist kohustatud esitama oma klientidele regulaarselt teavet selle kohta, milliseid lõive ja teenustasusid nad neilt võtavad.

Direktiiv ЕС 2014/92/EU pangaarvelduste ja pankade poolt oma klientidelt võetavate teenustasude kohta on kinnitatud muuhulgas ka Eestis, kus parlament võttis selle riikliku seaduse osana vastu juba 2016. aastal.

Keskpank: finantssektori väiksem seotus Põhjamaadega toob uut tüüpi riske>>

Väärib märkimist, et Eestis tegutsevate pankade klientidel ei ole ka enne uue üleeuroopalise seaduse jõustumist alates 31. oktoobrist üldiselt ega tervikuna olnud probleeme teabe saamisega "honoraride" kohta, mida neilt pangaarvete avamise ja teenindamise eest nõutakse. Ilmselge, et paljudes teistes EL-i riikides vaatepilt samavõrd kena pole olnud. Kuid mõningaid muudatusi tuleb kliendisuhtlusesse ilmselt lisada ka Baltimaade pankade.

"EL-i tarbijad hakkavad saama vähemalt kord aastas ja tasuta edastatava kokkuvõtte kõigist antud konkreetse kliendi puhul tehtud väljamaksetest ja panga poolt võetud teenustasudest standardsel kujul ettenähtud kujul vormistatud dokumendi näol," öeldakse direktiivis.

Credit Suisse
© AP Photo / Antonio Calanni

Eesti pangad seda teadaolevalt seniajani ei tee, kuid on nüüdsest kohustatud oma klientidele niisuguse teenuse tagama.

"Need teavitused peavad sisaldama detailseid andmeid kõikide nende klientide kantud kulutustest pangateenustele ja ühtlasi infot, mis on seotud pangapoolse protsendimääraga arveldusarve teenindamise eest," nõuab EL-i direktiiv.

Eesti pangad kohustati, nagu direktiiv 2014/92/EU ette näeb, eelnevalt omavahel kokku leppima standardvormis klientidele mõeldud teavituste puhul, mis peavad olema erinevatelt pankadelt ühtede ja samade teenuste eest võetavate teenustasude osas "kompaktsed, informatiivsed ja hõlpsasti võrreldavad".

Eesti pangad ei varja klientide eest midagi niikuinii?

Kohalike pankade töötajad selgitasid hoolikalt sõnu valides vastuseks portaali Sputnik Eesti ajakirjaniku poolt telefoni teel eraviisiliselt esitatud küsimusele, et neil on ka ilma uute seadusteta klientide teavitamisega sellest, kui palju ja mille eest nad pangale maksma peavad, kõik kõige paremas korras. Ülevaatliku väljavõtte panga poolt konkreetselt kliendilt saadud tuludest võib iga klient vastava päringu peale kätte saada ning üldise iseloomuga andmed on internetipangas vaevata ülesleitavad.

Mis puudutab EL-i direktiiviga sätestatud võimalikke muudatusi panga jaoks (tema töötajate sõnul) pühas klientide teavitamise küsimuses, siis "tuleb konsulteerida asjaomase juhiga". Jääb mulje, et Eesti pankade töötajad kuulsid esimest korda niisuguse direktiivi olemasolust portaali Sputnik Eesti ajakirjanikult. Käesoleva artikli kirjutamise ajaks ei olnud Eesti pankade eraklientidele teadaolevalt mingisuguseid kokkuvõtteid teenustasude kohta saabunud.

"… Tänu pangaarvelduste direktiivile on Euroopa pangateenuste tarbijatel 2016. aastast õigus avada pangaarve ükskõik millises Euroopa Liidu riigis ja ühtlasi õigus oma pangakonto ükskõik millisesse teise krediidiasutusse üle viia," kommenteeris uute reeglite jõustumise fakti Euroopa Liidu euroküsimuste, sotsiaalse dialoogi, rahandusliku stabiilsuse ja rahandusteenuste ning Euroopa Liidu kapitaliturgude volinik (kohustuste loetelu kõlab nii, nagu ei oleks sel ametnikul lausa minuti isegi uneajaks – toim.) Valdis Dombrovskis, keda tsiteerib Euroopa Komisjoni pressiteenistus. "Uute reeglite abil (klientide teavitamine) tõstame me teenustasude arvestamise ja läbipaistvuse taset kõikide (panga) klientide jaoks. See lihtsustab pankade klientidele kõige soodsamatest pakkumiste valimist."

Pangad hakkavad laenuandmisel arvesse võtma maksuameti palgaandmeid
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Värsked andmed näitavad, et tarbijate usaldus pankade vastu on (klientidelt pangateenuste eest tasu võtmise süsteemide) ebapiisava läbipaistvuse tõttu madalal tasemel," täiendab kolleegi EL-i volinik Věra Jourová. "Uued reeglid garanteerivad, et pankade hinnapakkumised muutuvad läbipaistvamaiks ja teenustasude ning väljamaksete osas arusaadavamaiks."

Usaldamatus mitteresidentide vastu õõnestab panga valimise vabadust

Täielikult jõustunud direktiiv, nagu selle sisust järeldub, näeb ette, et Euroopa Liidu riikide elanikud võivad pangateenuste maksumuse kohta saadud teabe põhjal valida neist endale kõige soodsama, seega kõige vähem "ahne" panga ja soovi korral oma arveldusarve ühest pangast teise üle viia.

Selle nimel kinnitas liit juba 2016. aastal (direktiiv on seesama 2014/92/EU, kuid selle osiste "aktiveerumise" tähtajad on erinevad – toim.) kõikide EL-i riikide elanike nominaalse õiguse avada pangaarve ükskõik millises EL-i riigis. Ning nominaalselt on seda igal juhul kohaldatud Eesti ja teiste Balti riikide osas, kuivõrd "suvaline EL-i kodanik", mis tähendab, et see kes Eesti resident ei ole, ei saa "ükskõik millises" siinses pangas arvet avada.

Danske rahapesuskandaal>>

Paari viimase aasta praktika näitab, nagu Sputnik Eesti juba on rääkinud, et kohalikud pangad, kes on ära hirmutatud totaalsest rahvusvahelisest võitlusest nii terrorismi kui korruptsiooni vastu, ütlevad välismaalastele reeglina igaks juhuks ära.

Danske Banki rahapesuskandaal, illustreeriv foto
© Фото : www.danskebank.com

Potentsiaalse mitteresidendist kliendi põhjalikuks "alussärgini" läbikontrollimiseks on vaha aega ja raha ning eksimus või läbivaatuse pealiskaudsus võib pangale maksa minna mitmemiljonilisi trahvisummasid, mida riiklike või rahvusvaheliste rahapesu tõkestamist, terrorismivastase võitlust, sanktsioonide järgimise täitmist näiteks pika nimistu Venemaa kodanike osas kontrollivate institutsioonide poolt võidakse määrata.

"Aga võib-olla on ta terrorist," oletas ebalevalt ühe eesti suurpanga töötaja, keda Sputnik Eesti incognito palus telefoni teel teatada, millistel alustel Eestist väljaspool viibiva EL-i kodaniku puhul võidakse arve avamisest keelduda.

Välismaalane, kes peab ennast vääriliseks Eesti panga kliendiks saama, peab täitma arve avamiseks ankeettaotluse, mille uurivad läbi "kontrolliorganid". Nende järeldused määravadki, kas pank lubab riigi mitteresidendil arve avada. Vastus on Eesti puhul kõige tõenäolisemalt eitav.

Ja see muudab peaaegu täiesti väärtusetuks võimaluse võrrelda erinevate krediidiasutuste teenuste hindu, kuna panka vahetada, endale naaberriigis (eriti kui see asub Ida-Euroopas) arve avada on praktiliselt võimatu.

Tagid:
direktiiv, pank, rahandustegelane, Eesti

Peamised teemad