22:19 21. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga, illustreeriv foto

Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga

CC0 / rawpixel
Majandus
lühendatud link
38 0 0

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist 35% vastanutest, selgub uuringust.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest, edastab Pealinn.

Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda >>

Uuringu põhjal on varimajanduses osalemine suurim Lätis ja Leedus, kus vastavalt 39% ja 35% küsitletutest tunnistas, et on eelneva aasta jooksul soetanud tooteid või teenuseid, millelt makse ei makstud. Eestis oli küsitluste põhjal mustal turul oste teinute osakaal 28%, mida on siiski oluliselt rohkem kui Rootsis, kus see osakaal oli madalaim (14%).

Mustalt töötamine on kõige levinum Lätis ja Poolas, kus vastavalt 32% ja 31% küsitletutest oli sõpru või perekonnaliikmeid, kes eelneva aasta jooksul olid ümbrikupalga eest töötanud. Eestis teadsid sugulaste või sõprade mustalt töötamisest 25% vastanutest ja kõige vähem Rootsis, 7% küsitletutest.

Varimajanduse osalust mõjutavad kõrged maksud

Kõrged maksud on peamiseks põhjuseks varimajanduses osalemiseks ja seda kõikides uuringus osalenud riikides. Suur erinevus musta ja legaalse turu kaupade hinnas pidas peamiseks põhjuseks 89% vastanutest Leedus, 83% juhul Eestis, 75% juhul Lätis 71% juhul Tšehhis, 70% juhul Poolas ja 66% juhul Rootsis.

Mustalt turult ostetavaid kaupasid iseloomustab nende suhteliselt suur osakaal inimeste eelarves (näiteks toit ja riided) või kõrge maksude osakaal lõpphinnas (näiteks tubakas, alkohol ja kütus).

LMFI ekspertide hinnangul on varimajanduse leviku võtmeteguriks inimeste elatustase ja kaupade ning teenuste taskukohasus, mis omakorda on seotud riikide tootlikkuse ja majandusliku olukorraga. Kui riigis sissetulekud kasvavad, muutuvad legaalsed kaubad taskukohasemaks ja eelistatumaks mustale turule.

Ministeerium muudaks ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise kuriteoks >>

Karistusmeetmed varimajandust ei vähenda

Uuringu juhi Vytautas Žukauskase sõnul on oluline meeles pidada, et paljud inimesed on valmis varimajanduses osalema, kui nende sissetulek langeb või kui nad oma töökoha kaotavad. Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest, Lätis ja Leedus veidi vähem, vastavalt 51% ja 53% vastanutest.

Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist Eestis 35% vastanutest. Žukauskas rõhutas, et valitsus ei tohiks maksupoliitika kujundamisel eeldada ainult majanduskasvu, vaid peaks arvestama ka sellega, kuidas inimeste käitumine ja eelistused muutuvad kui majanduskeskkond peaks halvenema.

LMFI ekspertide hinnangul tekivad tugevad majanduslikud stiimulid, kui ümbrikupalga ja ametliku palga vahe on suur või kui musta turu kaupade või teenuste hind on legaalsest turust odavam. Kui majanduslik olukord on kehv, püsivad need stiimulid hoolimata karmidest karistustest või suurest tõenäosusest vahele jääda.

Seetõttu on LMFI hinnangul varimajandusega võitlemisel tähtis mõelda sellele, kuidas maksupoliitika kaudu või bürokraatiat vähendades tuua varimajanduses tegutsevad inimesed legaalsesse sektorisse ja mitte karistusmeetmete karmistamine.

MTA kontrollis ümbrikupalga maksmist Eesti ettevõtetes

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad külastasid oktoobris Raplamaa ehitusobjekte, metsandus- ja toitlustusettevõtteid, et tuvastada ümbrikupalga maksmist. Kontrollitud 45 ettevõttest on ümbrikupalga kahtlusega kaheksa, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kontrollitud 45 äriühingu 101 töötajast oli töötamise registris registreerimata viis inimest ning vale kandeliigiga (tasuta töötamine) oli 11 inimest. Registreerimata ning vale kandeliigiga töötajad pärinesid toitlustus- ja ehitussektorist.

Riigigümnaasiumi ehituselt avastati kuus illegaalset Ukraina töölist >>

MTA maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare sõnul vaadati kõigi kontrollitud ettevõtete palgatasemed üle ja ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetega tegeletakse individuaalselt edasi. Kolme ehitusettevõtte palgatasemed viitasid ümbrikupalga maksmisele ja kuus äriühingut jäävad jälgimisele töötajate osas, kes olid tööl, kuid kellele veel palgamakseid ei ole deklareeritud.

MTA töötajad külastasid oktoobri teises pooles Ida-Virumaa kümmet ehitusobjekti ja kontrollisid 62 ettevõtte maksukäitumist. Ümbrikupalga maksmise kahtlusega äriühinguid oli kokku 15.

Maksu- ja Tolliamet
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kokku kontrolliti ehitustel 154 töötajat, kellest registreerimata oli 15. Kümnest külastatud ehitusobjektist neli olid riigihanke objektid, kus oli registreerimata töötajaid 11, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Augustis külastasid MTA töötajad Lääne-Virumaa majutus- ja toitlustusasutusi, suveüritusi ning ehitusobjekte, et kontrollida töötajate registreerimist ja võimalikku ümbrikupalga maksmist. Kontrollitud 239 töötajast oli registreerimata 38.

MTA maksuauditi üksuse juhi Külli Koidumäe sõnul oli nii majutus- ja toitlustusasutustes kui ka ehitusettevõtetes jätkuvalt probleemiks hooajatööliste registreerimata jätmine ning juhatuse liikmete registreeringuta töötamine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Juunis ja juulis külastasid MTA töötajad Saaremaal ning Muhumaal kohvikuid, turul kauplejaid ja ehitusobjekte. Kontrolliti 34 äriühingu ja ühe füüsilisest isikust ettevõtja töötajate registreerimist ning võimalikku ümbrikupalga maksmist. Registreerimata oli 102 töötajast 11.

Tagid:
ühiskond, töö, maksud, ebaseaduslik, mustalt, uuring, ümbrikupalk, Estonian Business School, LFMI, Leedu, Eesti

Peamised teemad