18:41 14. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Keskmine palk kasvas 1291 euroni, illustreeriv foto

Keskmine palk kasvab hoogsalt

CC0 / Bru-nO / Euro
Majandus
lühendatud link
25 0 0

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes III kvartalis brutokuupalk 2,3%, seisab Statistikaameti kodulehel.

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41% ja tõusid 2017. aasta III kvartaliga võrreldes 9%.

Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga >>

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud keskmise brutokuupalga aastakasvu ei mõjutanud. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartaliga võrreldes samuti 7,5%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk.

Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes ning III kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta III kvartalis 7,51 eurot, jäädes eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2066 eurot) ning info ja side tegevusalal (2181 eurot). Võrreldes 2017. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte >>

III kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest II ja III kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu III kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31%, siis 2018. aastal 37%.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta III kvartalis kõikidel tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1%. Väiksem oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal (3,4%), veonduses ja laonduses (4,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (4,1%).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1562 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1533 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1435 eurot) ja Tartu (1272 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (927 eurot) ja Valga (968 eurot) maakonnas.

Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,5% suurem kui 2017. aasta III kvartalis ja samas suurusjärgus 2018. aasta II kvartaliga.

Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud palgauuringusse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta III kvartalis 1733 eurot ja tunnis 12,21 eurot. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.

Tööjõupuudusele kiiret leevendust ei ole >>

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Põhipalkade tõstmisele avaldab mõju ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve, uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng.

Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab tööportaali CV Keskus.ee värske küsitlus. Ületunde — nii tasustatud kui ka tasustamata kokku — tuleb ette pea igal teisel töötajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

4000 töövõtjat hõlmanud uuring näitab, et 45 protsendil Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst, kusjuures 21 protsenti ei saa tehtud ületundide eest lisatasu.

CVKeskus.ee teisest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uuditeportaal Sputnik Eesti suvel.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist 35% vastanutest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest.

Tagid:
ühiskond, majandus, keskmine palk, Statistikaamet, Eesti

Peamised teemad