16:34 17. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto

Kas vene-saksa sõprus toob transiidi tagasi Eestisse

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
020

Võitluses Hiina transiidi pärast on liidriks tõusmas Peterburi Bronka sadam. Kas ta suudab konkureerida Saksa firma HHLA opereeritava Muuga sadamaga, millel on head suhted Venemaa partneritega, uuris Sputnik Eesti.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik, Svetlana Burceva. Venemaa osapool, keda esindab Venemaa riigiettevõte RZD Logistics, pakub Hiinale kiirmarsruuti kaupade transpordiks Põhja-Euroopasse läbi Peterburi Bronka sadama, teatab väljaanne PortNews.

RZD Logistics müügidirektor Olga Stepanova selgitas ettevõtte valikut sellega, et Valgevene peamise piiripunkti Brest-Malaševitši (mille kaudu lähevad Hiinast Euroopasse Venemaa raudteid pidi kulgevad peamised kaubavood) läbilaskevõime on jõudmas kriitilise piirini. 

"Tänavu on konteinerite transiitliiklus Hiinast Euroopasse tohutult kasvanud. 2019. aastal kavatseb Hiina saata Euroopasse juba 8000 konteinerrongi. Oleme valmis pakkuma alternatiivina Bronka sadamat," ütles Olga Stepanova.

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

RZD Logistics peadirektor Vjatšeslav Valentik rõhutas, et Bronka sadamas ei takista enam miski kaupade saatmist Venemaalt.

Kas Muugal on võimalus Hiina transiidiks

Venemaa riigiettevõtte plaanid seavad Muuga sadama väljavaated võitluses Hiina transiidi pärast kahtluse alla. Tuletame meelde, et Muuga sadama operaator Transiidikeskus läks selle aasta kevadel Saksamaa suurima logistikaettevõtte Hamburger Hafen und Logistik (HHLA) valdusse.

HHLA esindajad märkisid oma kommentaaris uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Eesti ettevõtte ostmine võiks aidata neil Hiina kaubavoogude liiklusest osa saada. Praegu kavatsevad sakslased suurendada Muuga sadama territooriumi laiendamise ja uutesse seadmetesse investeerimisega oluliselt pakutavate teenuste valikut ja geograafiat.

Saksamaa ettevõtte juhatuse esimees Angela Titzrat teatas kaubaveo mahu võimalikust kahekordistamisest lähitulevikus ja veenis HHLA kliente eelistama Eesti sadamat.

Терминалы HHLA в окружении ближайших портов на Балтике
HHLA terminalid

HHLA Transiidikeskuse juht Vladimir Popov usub, et Eesti terminal on endiselt "võrdsetes tingimustes kõigi teiste Eesti turuosalistega", sealhulgas konkurentsis Venemaa transiidi pärast.

"Meil pole mingeid salajasi mõjutusvahendeid, välja arvatud asjaolu, et omanik on nüüd suur Saksamaa stividoriettevõte (stividor — laeva lastimise ja lossimisega tegelev – toim.)," ütles Popov intervjuus portaalile Sputnik Eesti.

Ta märkis, et HHLA-l on Hamburgi ja Peterburi suhetes eriline koht ja septembris toimub Peterburis partnerite ja klientidega Hamburgi sadamakogu, kuhu on kutsutud ka HHLA Transiidikeskuse juhtkond. Sel aastal toimunud kohtumisel osales sadamakogul üle 250 Hamburgi ja Venemaa sadama- ja transpordiettevõtte esindajat.

Kas Muuga sadamale on marsruudil kohta

Niisiis läheb Uus siiditee läbi Venemaa Läänemere sadamate, sealhulgas läbi Bronka, st Peterburi, kus on ka Port Hamburg Marketing asukoht. Kas Venemaa on tegemas panust sellele, et nüüd on lasti vahe- või lõpp-punktiks HHLA terminal Muugal?

"Ilmselt suhtutakse sellesse Venemaal pigem positiivselt. Ma ei arva, et see oleks veoste saatmisel otsustavaks teguriks, Muugat peetakse Venemaa-sõbralikuks sadamaks, sest HHLA on Peterburi sõpruslinna Hamburgi sadama üks suuremaid stividore," rääkis Popov.

Руководитель портового оператора Transiidikeskuse AS, в грузовом порту Мууга государственной компании Tallinna Sadam Владимир Попов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Popov

HHLA peakontorist vastati portaalile Sputnik Eesti, et "HHLA on rahvusvaheline ettevõte, millel on tihedad ja sageli pikaajalised suhted paljude maailma riikidega. Nende hulka kuuluvad ka Venemaa ja Eesti".

"Kaubandus avab tee kultuurivahetusele, rahvusvahelisele teineteisemõistmisele ja lugupidavale suhtlusele. See kehtib muuhulgas ka Läänemere piirkonna ja kõigi naaberriikide kohta, kellega HHLA-l on tihe äripartnerlus," ütles HHLA pressiesindaja Annette Krüger.

Port Hamburg Marketing esinduse juht Natalija Kapkajeva kinnitas portaalile Sputnik Eesti Saksa kolleegidele sellist lähenemist ettevõtlusele ja märkis, et Hamburgi ja Peterburi vahel on püsivad ja vastastikku kasulikud sidemed, mida Port Hamburg Marketing igakülgselt tervitab ja toetab, kuid Eesti ettevõtlust ta tõenäoliselt mõjutada ei suudaks. "Turuettevõttena ei osale me otseselt sadamaäris ja seega ka operatsiooniprotsessides," selgitas ta.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Viimane sõna jääb Venemaa raudteele

Praktika näitab, et Eesti ja Venemaa suhted kaubavedude valdkonnas võivad areneda erineval moel. Üks näide, mis heakskiitu ei leidnud, oli kahe Hiina kaubarongi transiit läbi Eesti, mis pidi Hiinast läbi Zabaikalski ja Petšora minema Paldiskisse. Taotlus Venemaa raudteele nende rongide transiidiks läbi kogu Venemaa territooriumi esitati käesoleva aasta 27. juulil, kuid kooskõlastust marsruudile ei saadudki.

Eesti Raudtee (EVR) juhatuse esimees Erik Laidvee süüdistas tookord RŽD-d püüdes "takistada Hiina kaubarongide liikumist Eestisse" ja ähvardas rahvusvaheliste lepingutega, mis ei luba kolmandate riikide transiiti piirata. Vastuseks oli vaikus.

© Sputnik / Светлана Бурцева, Владимир Новиков
HHLA Transiidikeskus terminal Muuga sadamas

Samal ajal töötab HHLA Transiidikeskus terminal Muuga sadamas Venemaa Raudteega kokkulepitud marsruudil, osaledes Mitsubishi autode koostedetailide transpordil Aasiast Venemaal asuvatesse koostetehastesse. Aasiast tulevad detailid Muuga sadamasse ja lähevad sealt edasi raudteed mööda läbi Eesti Venemaale Kaluga autotehasesse.

Kõiges on süüdi poliitika

Balti uuringute assotsiatsiooni president, professor Nikolai Meževitši arvates teeb Venemaa Föderatsioon vajalikke jõupingutusi, et vältida Hiina rongide suundumist Balti riikidesse.

Väljaande "Jevrazia-Ekspert" teatel usub Meževitš, et Venemaal toimuvad protsessid on tingitud mitte ainult poliitikast, vaid ka majanduslikest huvidest. Professor on veendunud, et Venemaa surub Balti riike peamistest kaubavoogudest välja ja veab Aasiast tulevaid kaupu ise, muutudes Hiinast tulevate konteinerite peamiseks vedajaks Euroopasse. See aga on juba piirkondade ja riikide konkurentsi küsimus.

Профессор Николай Межевич - президент Ассоциации прибалтийских исследований, доктор экономических наук
© Фото : Baltstudies
Professor Nikolai Meževitš

Viimasel ajal on Venemaa Föderatsiooni loodeosa majanduslik tähtsus märkimisväärselt suurenenud ja see on toimunud ajal, kui Eesti on oma poliitiliste ambitsioonide tõttu kaubavooge kaotanud. Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Peterburis luuakse Hiina ja Euroopa vahelise transpordi korraldamise keskust, samuti parandatakse Ust-Luuga, Peterburi ja teiste Leningradi oblasti sadamate taristut.

Tagid:
kaubavahetus, majandus, transiit, Bronka sadam, RZD Logistic, Muuga sadam, Hiina, Eesti, Venemaa

Peamised teemad