05:39 04. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1224
  • RUB80.2153
Majandus
lühendatud link
2710

Euroopa Liidu (EL) riikide suursaadikud kiitsid laupäeval Brüsselis heaks ühenduse järgmise aasta eelarve kokkuleppe, mille järgi kasvab kulukohustuste maht aasta varasemaga võrreldes 3,2 protsenti 165,8 miljardile eurole.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Esialgse kokkuleppe saavutas eesistujariik Austria ja läbirääkimistel Euroopa Parlamendi esindajatega 4. detsembril. Euroopa Parlamendi täiskogu arutab kokkulepet järgmisel nädalal, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Järgmise aasta EL-i eelarve prioriteedid on majanduskasvu ja tööhõive edendamine, noorte toetamine ja julgeoleku tagamine. Kokkuleppe kohaselt on 2019. aasta EL-i eelarvega võetavate kulukohustuste kogusummaks kehtestatud 165,8 miljardit eurot ja tehtavate maksete kogusummaks

Euroopa rahakott klõpsas kinni — Balti riigid kurvastavad Brexiti pärast >>

148,2 miljardit eurot. Võrreldes 2018. aastaga suurenevad kulukohustused suurenenud 3,2 protsenti ja maksed 2,4 protsenti.

"Saavutatud kokkulepe sillutab teed eelarve vastuvõtmisele enne aasta lõppu, juhul kui ka Euroopa Parlament seda toetab," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk pressiteate vahendusel.

"Kogu Euroopa jaoks oluliste transpordiühenduste, energiavõrkude ja digitaalsete ühenduste arendamiseks on Euroopa ühendamise rahastusvahendeid järgmiseks aastaks ette nähtud 3,8 miljardit eurot," lisas ta.

"See on Baltimaadele oluline seetõttu, et teiste üleeuroopaliste ühenduste hulgas rahastatakse siit ka Rail Balticu rajamist. Meile samuti olulisi teadusuuringuid ja innovatsiooni toetatakse Horisont 2020 programmi kaudu 12,3 miljardi euroga," märkis asekantsler.

"Kokkulepitud eelarve tagab sealjuures piisavalt vahendeid ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondide väljamakseteks tuleval aastal," lisas Koskaru-Nelk.

Kulukohustused on õiguslikud lubadused kasutada raha tegevusteks, mille rakendamine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksetega kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul EL-i eelarvesse kirjendatud kulukohustustest.

Euroopa majanduskatastroofi lävel — süüdi on kolm riiki >>

Peaminister Jüri Ratas rõhutas novembris Bratislavas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega kohtudes, et "peame järgmises pikaajalises eelarves toetama rohkem reforme, investeeringuid ja uusi väljakutseid, aga ka tavapäraseid ühispoliitikaid nagu teadus, siseturg, ühtekuuluvus ja põllumajandus", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Hoolimata Eesti kiirest majandusarengust peaks ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv olema sujuvam. Nii saame jätkata vajalike investeeringutega transpordi ning sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna taristusse, aga ka maaelu ning teadmusmahuka majandusmudeli arendamiseks," sõnas Ratas.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks aastatel 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika eraldised Eestile 3 miljardit eurot, millele lisanduks ligi 2 miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Vähenemine on tingitud peamiselt Eesti kiirest majandusarengust, millesse on panustanud ka senised Eli toetused. Samuti väheneb ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve Ühendkuningriigi EList lahkumise tõttu kõigile liikmesriikidele kokku kümne protsendi ehk 37 miljardi euro võrra.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus oktoobri lõpus Austrias koos Leedu ja Läti kolleegidega Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulciga, et ühiselt arutada Rail Balticu projekti tulevikku, vaendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Kohtumisel kinnitasid nii Balti riikide esindajad kui ka transpordivolinik, et nad on valmis Rail Balticu projektiga tempokalt edasi liikuma.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc ütles kohtumisel ministritega, et Rail Baltic on üks tähtsamaid Euroopa taristuprojekte riikide ühendamisel.

Tagid:
majandus, heakskiit, eelarve, Rail Baltic, Euroopa Parlament, EL, Austria

Peamised teemad