06:56 23. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1250
  • RUB71.9719
Монеты евро

Kurvad jõulud: vaesus on Eestis süvenevaks trendiks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
35376

Eesti liitus NATOga ning kehtestas Venemaa-vastased sanktsioonid esimeste seas, kuid vaeseid on riigis üha rohkem. Kuidas see küll nii olla saab, imestab raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik 

Statistikaamet avaldas andmed selle kohta, kui palju inimesi vaesuses elab. See teave ei anna mingit põhjust rõõmustamiseks. Enne numbrite poole pöördumist tuleb märkida, et vaesuse mõiste on jagatud kahte alamkategooriasse. On olemas suhteline vaesus ja on absoluutne vaesus – meie riigis eksisteerivad mõlemad.

Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 300000 elanikku >>

Esimesse kategooriasse kuuluvad need, kes suudavad tasuda kommunaalmakseid, osta mõnikord liha või kala, pidada vana autot ja puhata kord aastas kodu lähistel niinimetatud säästurežiimil. Ja see ongi kõik, mida selline inimene endale lubada saab.

Paraku on ka neid, kes ei ole suutelised rahuldama isegi kõige lihtsamaid vajadusi toidu, riietuse ja ulualuse osas. Seda nimetatakse absoluutseks vaesuseks.

Eestis on suhteliselt vaeseid 295 tuhat inimest, mis moodustab riigi elanikkonnast 22,6 protsenti. Absoluutses vaesuses elab aga 44 tuhat isikut ehk 3,4 protsenti. Tuleb tõdeda, et nii esimese kui teise kategooria arvukus kasvab.

Need numbrid on sisuliseks diagnoosiks riigi majanduspoliitikale. Valitsusel on raha, kuid seda kulutatakse mitte uute töökohtade loomiseks, mitte vaeste sotsiaalseks toetamiseks, vaid sõjaliste kulutuste tegemiseks.

Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt >>

Relvastumiskulutused on valitsevale eliidile omamoodi narkootikumideks: nad muretsevad, tekitavad teisteski peapööritust ja teevad kohatult kummalisi avaldusi, väites näiteks, et Eesti sõdurid on maailma parimad, mis olevat "üldtunnustatud seisukoht". Jah, muidugi, kes selles kahtlekski! Täpsemalt, kes julgeks selles kahelda, heites seeläbi "maailma parimaile" väljakutse.

Kuid sõjahüsteeria ja välisriikide väeüksuste kohalolek ei toeta kuidagi Eesti majandust, vaid takistab investeeringute tulekut riiki.

Majanduse kahanemise ja kodanike sissetulekute vähendamise protsessi mõjutab väga tõsiselt ka kahe ja poole aastakümne pikkune suhete halvenemine Eesti idanaabri Venemaaga.

Riik on kaotanud Venemaa kaupade transiidi raudteel ja sadamates. Veelgi varem kadunus naaberriikide võimalus teenida dividende Venemaalt Euroopasse suunduvatelt gaasijuhtmetelt, mis algselt suure osa energiakandjatest läbi Balti riikide ja Poola territooriumi tarnisid.

Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Vene-vastaste sanktsioonidega liitumine võttis paljudelt väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete tootjailt Venemaa turu ja viis nende seisundi märgatava halvenemiseni.

Elektrihindade paratamatu tõusu toob kaasa järjekordne poliitiline otsus - Balti riikide eraldamine Venemaa ja Valgevenega ühisest BRELLi energiavõrgust.

Kui lisame siia riigis domineerivaile Skandinaavia pankadele loodud väga kummalised soodustingimused, mis võimaldavad neil praktiliselt kogu kasumi tulumaksuvabana kätte saada, on raske seda kõike mõistlikuks majanduspoliitikaks nimetada. Pigem on sobivamaks mõisteks "majanduslik ideoloogia".

Kõik see külvab Eestisse viletsuseseemneid ning vaesus ei ole mitte lihtsalt ebamugav ja alandav - see võtab inimeselt ka vabaduse ja eneseväärikuse.

Lisaks peetakse tarbijaühiskonnas, kus me praeguseks elame, kehval järjel inimest "luuseriks", hädavareseks ja austust mitteväärivaks. Seega ei ole küsimus mitte ainult materiaalses heaolus. Kui aga riik oma kodanikke ei austa, siis miks peaksid kodanikud niisugust riiki austama? Kas "maailma parimate" sõdurite pärast?

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Operaili ähvardab Venemaa trahvinõue rongiõnnetuse põhjustamise eest
Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast
Suures vaesuses elavate laste arv langes järsult
Tagid:
ühiskond, Statistikaamet, vaesus, majandus, Eesti

Peamised teemad