15:35 18. Jaanuar 2019
Kuula otse
  • USD1.1396
  • RUB75.9004
Erukindral riigikaitselaenu ideest: nagu harakad, kes kõige läikiva peale kohale lendavad, illustreeriv foto

Erukindral riigikaitselaenu ideest: nagu harakad, kes kõige läikiva peale kohale lendavad

© Estonian Defence Forces
Majandus
lühendatud link
5210

Erukindral Ants Laaneots ei toeta Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Sven Sakkovi mõtet, et Eesti peaks võtma keskmaa õhutõrje väljaehitamiseks riigikaitselaenu.

TALLINN, 11. jaanuar — Sputnik. "Ma isiklikult olen sellise laenu vastu. Võib-olla kasutame seda metoodikat, mida kasutasime 1990. aastatel ja järgneval iseseisvuse perioodil, kui saime liitlaste käest sõjatehnikat sõbrahinnaga," rääkis Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Laaneots ERR-ile.

Ta nentis, et taoline lahingutehnika pole küll supermoodne, aga on efektiivne ja mõjutab vaenlast.

"Need noorte meeste katsed kõike modernsena hoida... nagu harakad, kes kõige läikiva peale kohale lendavad," tähendas Laaneots.

Eestile suuri laene kaela võtta on Laaneotsa väitel arusaamatu, liiatigi vaadates valitsusliidu eelarvepoliitikad.

Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti neljapäeval.

Sakkov soovitab võtta riigikaitselaenu >>

"Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil," rääkis Sakkov Vikerraadio saates "Reporteritund".

Sakkovi sõnul on Eesti kaitseväe võimete osas olulisi puudujääke, eriti õhutõrjes. Kuidas uut raha riigikaitsesse tuua, pakkus Sakkov välja riigikaitse laenu idee.

Uudisteportaal Sputnik Eesti edastas varem, et NATO Euroopa liikmesriigid kohustusid USA survel 2017. aasta mai tippkohtumisel Brüsselis koostama iga-aastased rahvuslikud plaanid, millest nähtuks, kuidas nad kavatsevad oma eelarveeraldisi riigikaitsele suurendada.

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles, et Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti.

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

"Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda," rõhutas ta vajadust kaitsekulutuste tõstmise järele.

Tagid:
poliitika, NATO, Eesti, majandus, riigikaitse

Peamised teemad

  • Kange alkoholi tootjad: piirikaubanduse kasv on pidurdunud, illustreeriv foto

    Veini ja kange alkoholi tootjaid esindava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) poolt koondatud analüüs piirikaubandusest, maksulaekumistest ja Eesti turule deklareeritud alkoholikogustest näitab, et piirikaubanduse kasv on pidurdunud.

    11
  • Venemaa president Vladimir Putin annetas Serbia kolleegile  Aleksandar Vučićile Aleksandr Nevski ordeni

    Samal ajal kui EL otsib vahendeid Venemaa-vastastest sanktsioonidest põhjustatud kahjude korvamiseks, avanevad Moskvaga head suhted säilitanud Serbiale paljulubavad majanduslikud väljavaated. Selle kinnituseks said Vladimir Putini visiidi ajal Belgradisse alla kirjutatud kümned dokumendid.

    16
  • Sputniku, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan

    Sputniku, RT ja meediaagentuuri Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan esines avaldusega terve rea Sputnikuga seotud kontode ja lehekülgede sulgemise kohta Facebooki juhtkonna poolt.

    26