18:26 21. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Karusnahatootjad: karusloomafarmid toovad Eestile eksporditulu, illustreeriv foto

Tootjad: karusloomafarmid toovad Eestile eksporditulu

© Sputnik / Алексей Куденко
Majandus
lühendatud link
10310

Loomade pidamise keelustamine karusnaha tootmise eesmärgil ei leidnud riigikogu saalis toetust ning eelnõu langes menetlusest välja. Miks on karusloomakasvatus Eestile oluline, uuris Sputnik Eesti karusloomakasvatajatelt.

TALLINN, 22. jaanuar - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Karusloomakasvatajad on veendunud, et Eestis karusloomafarmide tegevuse lõpetamise kohta esitatud seaduseelnõu* algatajad on keskendunud üksnes küsimuse eetilisele küljele ja eiravad olulisi tõsiasju.

Riigikogu lükkas karusloomafarmide sulgemise ettepaneku tagasi >>

Eesi Karusnahaliit ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing on koostanud ühispöördumise Riigikogu saadikute poole palvega seda seaduseelnõu mitte toetada. Selles pöördumises on esile toodud põhiline faktoloogia karusloomakasvatuse kohta.

Selgitatakse näiteks, et karusloomakasvatus on Eestis traditsiooniline ja kestab juba 150 aastat. Karusloomakasvatus on ühtlasi üks eeskujulikke suletud tootmisahelaga majandusvaldkondi, kuna jäätmeid selle tegevuse käigus praktiliselt ei teki. Farmides elavad karusloomad aga ei ole metsloomad, kes peaksid metsas vabas looduses elama, vaid spetsiaalselt aretatud loomad, kes on sel viisil võrdsustatavad põllumajanduslike kariloomadega.

"Karusloomakasvatust ei tohiks mitte keelustada, vaid vastupidi, lülitada see Eesti põllumajanduse pikaajalisse arengukavasse ja võtta selles küsimuses eeskujuks niisugused riigid nagu Soome, Rootsi ja Taani. On ju karusnahatootmise valdkond üks vähestest, kus põhjamaadel on tänu kliimatingimustele eelis lõunamaade ees. Karusloomakasvatuse arendamine aitaks tuua investeeringuid välismaalt ja oluliselt suurendada eksporditulusid," öeldakse pöördumises.

© Sputnik / Алексей Куденко
Miks on karusloomakasvatus Eestile oluline, illustreeriv foto

Avaldusega kaasnevates lisades on esitatud nimekiri mitmekümnest organisatsioonist, kes toetavad Eestis karusloomakasvatuse olemasolu. Sinna nimekirja kuuluvad peamiselt põllumajandustootjate liidud paljudest Eesti piirkondadest (Saaremaast Ida-Virumaani), aga ka jahimehed, mesinikud, linnu- ja seakasvatajad.

"Juhime tähelepanu sellele, et meie pöördumisega ühinenud organisatsioonid esindavad enam kui 100 000 inimest nii küladest kui linnadest," rõhutavad avalduse autorid.

Seaduseelnõu saab läbi suruda ilma riigi toetuseta

Suure karusnahkade tootmisettevõtte, Harjumaal karjakülas asuva AS Balti Karusnahk juhatuse liige Marge Tiidus väitis kommentaaris portaalile Sputnik Eesti veel enne Eelnõu tagasilükkamist, et suure tõenäosusega eelnõu karusloomakasvanduste sulgemisest Eesti territooriumil sedakorda Riigikogus heaks ei kiideta.

Eesti lasterõivaste tootjad loobuvad karusnahast >>

Kuid loomakaitseühing Loomus ja teised loomaõiguste eest võitlejad on väga aktiivsed, koostavad pidevalt igasuguseid petitsioone ja lubavad teha seda senikaua, kuni vastavad seadusemuudatused seaduseks saavad. Ja kuivõrd loomakaitsjad ei pea selleks ise raha teenima, vaid saavad pidevalt dotatsioone, siis saab seaduseelnõu Tiiduse hinnangul varem või hiljem läbi surutud (sel juhul muidugi, kui riik oma tootjaid ei kaitse).

Kuid samal ajal, on Tiidus veendunud, on karusloomakasvatus Eestile väga tähtis majandusharu. Ha seda ennekõike mitte toodetud toodangu, vaid just loomafarmide tähenduse poolest suletud tootmistsükliga majandusele, mida on mainitud ka karusloomakasvatajate pöördumises Riigikogu poole. Seetõttu mõjub loomafarmide sulgemine majandusele halvasti.

"Karusloomafarmid on kõige suuremad lihatööstuse jäätmete tarbijad. Me ostame tootjatelt neid jäätmeid ja suurendame nende väärtust, muutes need karusnahkadeks. Teine võimalus lihatööstusettevõtetele oleks ise tasuda nende jäätmete utiliseerimise eest, need AS Vireenis (riigiettevõte lihatööstuse kõrvalsaaduste kogumiseks ja hävitamiseks – toim.) ära põletada ja tossupilved lihtsalt taevasse paisata. Aga jutt käib tuhandetest tonnidest!" märgib Marge Tiidus.

Kas töötajad leiavad kergesti uue töökoha

Loomakaitseorganisatsioonid ja nende saadikud, kes toetavad farmide sulgemist, arvavad, et viieaastane üleminekuperiood võimaldab ettevõtjatel oma tegevus ümber suunata ning töötajatel uued töökohad leida.

Aga kõik ei ole nii lihtne, leiab Tiidus. Asi on selles, et näiteks suur osa Karjaküla elanikest on ajalooliselt, paljude põlvkondade vältel tegelenud ainult karusloomakasvatusega.

Звероферма по разведению песца
© Sputnik / Илья Питалев
Riigikogu lükkas karusloomafarmide sulgemise ettepaneku tagasi, illustreeriv foto

"Meil töötab praegu 35 inimest. Neist 90% emakeeleks on vene keel, nende jaoks ainsaks töökohaks on nimelt loomafarm. Seetõttu osutuks selle sulgemine töötajatele (paljude jaoks vaid mõni aasta enne pensioniiga) tõsiseks löögiks. Ja ka ettevõtjatele, kuna uuele tegevusalale üle minnes tuleks ilmselt uut tööjõudu kohale meelitada," ütles Marge Tiidus.

AS Balti Karusnahk: kontrollimised näitavad, et kõik tingimused on täidetud

Tiidus lükkas ümber ka tolle väite, et loomi peetavat Karjakülas kohutavates tingimustes, millele loomakaitseorganisatsioonid korduvalt tähelepanu juhivad. Esiteks, Eesti Keskkonnaamet ning Veterinaar- ja Toiduamet, aga ka Euroopa organisatsioonid (näiteks oksjon SagaFur, kus ettevõte oma nahku müüb) teostavad Karjakülas pidevat kontrolli. Ja tingimused, kinnitab Tiidus, vastavad nende organisatsiooni hinnangul kehtestatud nõuetele.

Teiseks, ka loomapidamisele karusloomafarmides kehtestatud nõudeid karmistatakse järjepidevalt. Näiteks 2017. aastal jõustusid uued ja väga karmid tingimused. Nende täitmiseks asendas ettevõte

Balti Karusnahk kõik oma loomapuurid uutega, milleks kulus üle pooleteise miljoni euro.

Rongkäik karusloomade kaitseks
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Me polnud veel toibunud kahe aasta tagusest investeeringust, kui selgus, et nõuded jälle muutuvad. Ja taas tuleb investeerida, et mõne aasta pärast juba uutele nõuetele vastata. Loomad elavad Karjaküla farmis millegipärast halbades tingimustes ainult siis, kui loomakaitsjad meid külastavad. Enamgi veel, me leiame, et oma õiguse kinnituseks kasutati nende poolt korduvalt fotosid haigetest loomadest Poola ja Hiina loomafarmides," lisas Tiidus.

Loomuse loomakaitsja Martin Garbuz lausus portaalile Sputnik Eesti, et praegusel ajal toetab karusloomafarmide keelustamist 69% riigi elanikest. Aga neid oleks veelgi rohkem, kui inimesed teaksid, millistes kohutavates tingimustes loomad loomafarmides elavad. "Surnud loomad ehteks ei ole," leiavad loomakaitsjad.

*Loomade pidamise keelustamine karusnaha tootmise eesmärgil ei leidnud riigikogu saalis toetust ning eelnõu langes menetlusest välja. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 28 rahvasaadikut, vastu oli 25 ning erapooletuid oli üks.

Enamik valitseva Keskerakonna fraktsiooni liikmeid, nagu teatas Riigikogu saadik, keskerakondlane Märt Sults, ei toeta karusloomafarmide sulgemist, kuna see võib avaldada hukatuslikku mõju riigi majandusele ja suurendada töötust.

Samal teemal

Meeleavaldusel karusloomafarmide keelustamise poolt osales üle 100 inimese
Riigikogu lükkas karusloomafarmide sulgemise ettepaneku tagasi
Tallinnas toimub erakorraline meeleavaldus karusloomafarmide vastu

Peamised teemad