11:11 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
Elering saab sünkroniseerimisinvesteeringuteks esimesed miljonid, illustreeriv foto

Elering saab sünkroniseerimise investeeringuteks esimesed miljonid

CC0 / Peter Linke
Majandus
lühendatud link
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (15)
11001

Euroopa ühendamise rahastu CEF koordinatsioonikomitee otsustas kolmapäeval rahuldada Eleringi taotluse Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise esimese etapi kaasfinantseerimiseks maksimaalse 75 protsendi ulatuses planeeritavatest kuludest.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. See otsus tagab, et sünkroniseerimine ei too Eesti tarbijale Venemaa elektrisüsteemist eraldumisel kaasa võrgutasu tõusu, teatab Elering oma kodulehel.

"CEF-i otsus näitab sünkroniseerimise projekti kaalu Euroopa Liidu energiajulgeoleku jaoks ja esitatud rahastamistaotluse kvaliteeti. 75 protsenti on kõrgeim võimalik toetusmäär," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Moskva juhtis Brüsseli tähelepanu Baltikumi BRELL-ist väljalülitamise miinustele >>

"Ma olen tõsiselt uhke, et Elering on viimase seitsme aasta jooksul suutnud kaasata Euroopa Liidult Eesti riigile suunatud toetuste väliselt koos partneritega ligi 560 miljonit eurot Eesti energia varustuskindluse ja –julgeoleku jaoks kriitilistesse projektidesse nagu EstLink 2, Eesti-Läti kolmas elektriühendus, Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector ja nüüd sünkroniseerimise esimese etapi investeering," lisas Veskimägi.

Elektrileviettevõtte Elering Venemaa-poolne partner ei kavatse Tallinnalt elektrivoolu sageduse tagamise eest tasu küsida
© Sputnik / Сергей Мальгавко

"Tänan Eleringi töötajaid ja Balti kolleege rahastamistaotluse ettevalmistamise ning Euroopa süsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E ja Euroopa Komisjoni ametnikke meile strateegiliselt olulise projekti toetamise eest," sõnas Veskimägi.

Sünkroniseerimise investeeringute esimesse etappi kuuluvad Eesti territooriumil tehtavad tööd Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimiseks ning pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.

Eesti plaanib sünkroniseerimise projekti esimeses etapis investeerida ligi 188 miljonit eurot, millest CEF-i toetus katab äsjase otsusega 141 miljonit eurot. Ülejäänud 47 miljonit kuludest katab Elering ise ja see raha on Eleringil juba olemas riikidevaheliste ülekandevõimsuse oksjonitulude näol.

Elering peaks ilma desünkroniseerimiseta järgmisel kümnendil investeerima elektrivõrgu rekonstrueerimisse vähemalt 222 miljonit eurot.

"Tänase otsuse valguses võib üsna kindlalt öelda, et sünkroniseerimise projekt vähendab Eesti elektritarbijate võrgutasu, võrreldes olukorraga, kui jätkaksime tööd Venemaa elektrisüsteemi osana ja peaksime kõik investeeringud tegema ülekandetariifist," selgitas Veskimägi.

Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Eleringi juhi Taavi Veskimägi arvates on Venemaal peagi võimalus nõuda Balti riikidelt BRELL elektrivõrgu elektrivooru sageduse tagamise eest tasu. Eestile maksaks selline teenus Veskimäe hinnangul 30 miljonit eurot aastas.

Portaal Sputnik Eesti pöördus kommentaari saamiseks BRELL lepingus Venemaad esindava ettevõtte poolele, sest Eleringi juhi avaldus Venemaa võimalike finantsnõuete kohta peaks teoreetiliselt põhinema läbirääkimistel, aruteludel või vähemalt osapoolte ettevõtete vahelisel suhtlusel.

Venemaa valmistub aktiivselt Baltimaade BRELL-ist väljalülitamiseks >>

Olemasolev BRELL leping ei näe ette vastastikuseid makseid energiatransiidi ega voolusageduse tagamise eest. Kuigi vähemalt ühel ettevõtete esindajate koosolekul on sellest juttu olnud, tuli sellekohane algatus baltlastelt.

"Meie ei tea sellistest läbirääkimistest midagi ja meile teadaolevalt ei ole neid ka kavas," teatati portaalile Sputnik Eesti Venemaa riigile kuuluva ühtse energiasüsteemi haldusettevõtte (АО "СО ЕЭС") avalike suhete ja infoosakonnast.

Baltimaade lahkumine BRELL-i energiaringist ei ole otstarbekas ja suurendab nende vabariikide kulusid, teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak Euroopa Komisjoni esindajatega peetud läbirääkimiste põhjal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

Balti riikide BRELL-i energiaringist lahkumisele pühendatud kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega juhtis Vene osapool Brüsseli tähelepanu täiendavatele kulutustele, mis Venemaa vooluvõrgust väljalülitamise korral langevad nende vabariikide õlgadele.

Nõnda teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak. Tema sõnul on Venemaa sellegipoolest Eesti, Läti ja Leedu lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ja Venemaa ühisest BRELL-i energiaringist lahkumiseks valmis – sellele aitavad kaasa investeeringud Loode-Venemaa energiasüsteemi tervikuna ja eelkõige Kaliningradi energiasüsteemi.

"Seega on meie energiasüsteem valmis töötama igasugustes tingimustes," toonitas ta.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on Balti riigid korduvalt teatanud oma kavatsusest sünkroniseerida oma elektrivarustus Lääne-Euroopa elektrivõrkudega, ühendades end seega lahti BRELL-i energiaringist (Valgevene, Venemaa, eesti, Läti ja Leedu ühtne energiasüsteem).

Poliitiline kokkulepe, mis näeb ette Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise Lääne-Euroopaga, sai allkirjastatud Brüsselis 2018. aasta juuni lõpul. Dokument sätestab Balti riikide lahkumise Venemaa ja Valgevenega ühisest elektrienergia süsteemist 2025. aastaks. Novembris sai teatavaks, et Baltimaade energiasüsteemide toimimist väljaspool BRELL-i testitakse 2019. aasta suvel.

Tallinnas, Riias ja Vilniuses arvatakse, et projekti elluviimine võimaldab tulevikus väidetavalt vältida "energiašantaaži" ohtu Moskva poolt. Moskvast seevastu on korduvalt teatatud, et Venemaa ei ole kunagi ähvardanud Balti riike energiaringist välja lülitada, ei ole neid sellega šantažeerinud ega isegi kaalunud võimalust ühepoolseks väljumiseks BRELL-i kokkuleppest.

Osa asjatundjaid oletab, et BRELL-ist lahtiühendamine tähendab Eestile, Lätile ja Leedule hulgiturul enam kui kahekordset elektrihinna tõusu.

Teema:
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (15)

Samal teemal

Energeetika - Eesti ja Leedu tüliõun
EL energeetikapoliitika prognoosib nõudluse kasvu päikeseenergia järele
Elering tõstab taastuvenergia tasu
Tagid:
sünkroniseerimislepe, BRELL, investeering, Balti riigid, Venemaa, Eesti, energeetika, Elering

Peamised teemad