19:31 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Keskmine palk kasvas mullu 1310 euroni, illustreeriv foto

Keskmine palk kasvas mullu 1310 euroni

© CC BY 2.0 / Ken Hawkins / 100 euro bill
Majandus
lühendatud link
9310

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%.

TALLINN, 1. märts — Sputnik. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis, teatab Statistikaamet.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Palgatõusu on enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris >>

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Ülemiste City on Eesti ettevõtluse vedur
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal.

Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse (13,1%), kaubanduse (10,8%) ning veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2%). Brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Palgakasv oli kõige aeglasem haldus- ja abitegevustes (1,2%).

Avalikus sektoris, ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1%.

Erasektoris, ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4%.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.

Tööränne Eestisse mullu enam kui kahekordistus >>

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 5% suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. 

Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste palgauuringusse lisamisest.

Statistikaamet uusi võimalusi informatsiooni tootmiseks piirkondliku arengu kohta, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Барсегян

2018. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1756 eurot ja tunnis 11,61 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,6%.

Keskmine brutokuupalk oli IV kvartalis 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2% ja eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 8,9%.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta IV kvartalis 7,85 eurot ja see tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 4,5%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2018. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam hariduse (19,8%), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (14,9%) ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (14,4%).

Brutokuupalga kasv oli eelmise kvartaliga võrreldes IV kvartalis kõige aeglasem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,2%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (1,8%).

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta IV kvartalis 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 33%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 1,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,6%. Reaalpalga aastakasv oli 2018. aasta IV kvartalis 5%.

Mullu oktoobris tutvustati majandusuuringut, millest selgus, et Tallinnas jõudsalt kasvavas Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete keskmine töötajate kuupalk tõusis 2017. aastal üle 2 000 euro, olles 70% kõrgem Eesti keskmisest, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Kui Eestis keskmiselt oli 2017. aastal keskmine brutopalk 1 221 eurot ja Tallinnas 1 383 eurot, siis viimase majandusuuringu kohaselt ulatus keskmine kuupalk Ülemiste linnakus möödunud aastal 2 077 euroni. Eesti keskmine palk IT-sektoris ulatus 2017. aastal 2 613 euroni, samal ajal kui Ülemiste linnakus oli see 2940 eurot.

Eestlastele teeb enim muret hindade tõus >>

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Põhipalkade tõstmisele avaldab mõju ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve, uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng.

Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitas tööportaali CV Keskus.ee teine küsitlus. Ületunde — nii tasustatud kui ka tasustamata kokku — tuleb ette pea igal teisel töötajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

4000 töövõtjat hõlmanud uuring näitab, et 45 protsendil Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst, kusjuures 21 protsenti ei saa tehtud ületundide eest lisatasu.

CVKeskus.ee kolmandast uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uuditeportaal Sputnik Eesti suvel.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Samal teemal

Keskmine palk kasvab hoogsalt
Järgmisel aastal tõuseb õpetajate keskmine palk 1500 euroni
Keskmine palk kerkis 1242 euroni
Tagid:
töötasu, töötaja, majandus, palk, Statistikaamet

Peamised teemad