19:01 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.4627
Kaubandussõja ohvrid: USA farmerite võlad püstitasid 30 aasta järel uue rekordi, illustreeriv foto

Kaubandussõja ohvrid: USA farmerite võlad püstitasid uue rekordi

© Sputnik / Алексей Филиппов
Majandus
lühendatud link
10010

Аmeerika põllumehed on hädas – pankrottide hulk on jõudnud viimase aastakümne maksimumini, võlakoorem on võrreldav 1980. aastate põlumajanduskriisi näitajatega ning ärikasum on lähenenud 17 aasta vähima määrani.

TALLINN, 11. märts - Sputnik. Möödunud aastal esitasid USA-s ainuüksi Kesk-Lääne osariikides pankrotiavalduse 84 talumajapidamist. See on 2007. aastast peale suurim hulk. Kes selles süüdi on, tegi selgeks RIA Novosti.

Mineviku õppetunnid

"Pankrottide määr kolmes valdavalt põllumajanduslikus osariigis on löönud aastakümne rekordi. Illinoisist, Indianast ja Wisconsinist laekus kaks korda rohkem pankrotiavaldusi kui 2008. aastal," kirjutab The Wall Street Journal.

"Kaheksandas distriktis, mis hõlmab osariike Põhja-Dakotast Arkansaseni, kasvas pankrottide arv 96 protsendi võrra. Kümnendas distriktis, mis hõlmab endas Kansase, oli möödunud aastal finantskrahhi juhtumeid 59 protsendi võrra enam kui aasta tagasi."

Sõja kaja: Trump sundis ameerika farmereid põllusaaki hävitama >>

USA põllumajandusminister Sonny Perdue on kindel, et üheks peamiseks põllumeeste laostumise põhjuseks on võlakoormus, mis on võrreldav sellega, mis ilmnes 1980. aastate põjjumajanduskriisi perioodil.

"Viimasel viiel aastal on märgata põllumajandustootjate võlgade järsku kasvu: alates 2013. aastast 30 protsendi võrra, 315 miljardilt dollarilt 409 miljardini. Kusjuures ainuüksi möödunud aastaga jõudis see 385 miljardilt dollarilt 1980. aastate tasemeni," tsiteerib ministrit agentuur Reuters.

Venemaa ehmatab USA-d teraviljarekorditega, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Тимкив

Eksperdid märgivad, et valdav enamus USA põllumajandustootjaid ei suuda võlgu tasuda. Üle poole töötavad kahjumiga, ülejäänud jõuavad mõnikord nulli või teenivad väga väikest kasumit.

Pood pandi kinni

Ilmselgelt täheldatava ületootmiskriisi tõttu on farmerid sunnitud pakkuma oma toodangut turul alla omahinna. Iseäranis teravnes olukord aasta tagasi, kui Donald Trump vallandas kaubandussõja Hiinaga. Washington kehtestas imporditollid terasele ja alumiiniumile, Peking – põllumajandustoodangule.

Kõige enam said kannatada sojaubade ja maisi tootjad, kes olid aastakümneid saatnud oma saagi Hiina turule. Kui varem langes soja arvele oma 60 protsenti Ameerika Ühendriikide toiduainete-ekspordist, siis 25-protsendiliste kaitsetollide tõttu tarned peaaegu lakkasid – 98 protsendi ulatuses.

Möödunud aastal panid põllumehed 89,1 miljonit aakrit põllumaad soja alla (kaks korda enam kui 2017. aastal), ekspordi peatumise tõttu hüppasid viljahoidlate rendihinnad 40 protsendi jagu kõrgemaks.

Kui isegi sääraste kaelamurdvate rendihindade puhul hoidlad siiski täis said, tuli põllumeestel ülejäänud saak purustada ja maha matta. Mõned jätsid selle lihtsalt põllule mädanema.

Hiina oli mitte ainult suurimaks ameeriklaste soja, vaid ka sealiha ja piimatoodete ostjaks. USA põllumajandusministeeriumi andmetel on sealiha eksport kahanenud koguseliselt kaheksa protsendi võrra ehk hindades väljendatult 12%, kuni 538,7 miljoni dollari jagu.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Piimatootjatel on veelgi raskem: Kanada ja Mehhikoga sõlmitud kaubanduslepingute ülesütlemine Trumpi poolt jättis nende müügiturud ilma enam kui kolmest miljardist dollarist. Möödunud aastal ostis Hiina USA piimatooteid 576 miljoni dollari eest, nüüd aga on ostmise lõpetanud.

Vähe sellest, teravnenud on ka konkurents eurooplastega: Venemaa vastusanktsioonide tõttu toidukaupade osas ei pääse need uutele turgudele ja on ameeriklasi paljudes riikides tõsiselt pitsitanud.

Tulemusena ületas piima ületootmine USA-s kaheksa miljonit arvestuslikku tonni – talupidajad on selle lihtsalt maha valanud. Üksnes Wisconsini osariigis hävitasid üle 400 piimafarmi ühtekokku 160 miljonit tonni piima, suutmata seda maha müüa.

USA piimatoodete ekspordinõukogu (USDEC) hinnangute kohaselt kaotavad Ameerika Ühendriikide piimatootjad Hiina tollitariifide tõttu lähima viie aasta vältel 16,6 miljardit dollarit.

Satuti ummikusse

Veebriari algul korraldasid USA farmerid Washingtonis meeleavalduse nõudmisega lõpetada kaubandussõda, mis on põhjustanud põllumeeste massilise laostumise ja võib seada riigi põlumajanduskriisi piirile.

"Paljud talupidajad on kaubandussõja tõttu oma tegevuse lõpetanud ja pankrotistunud," pöördusid Trumpi poole liikumise "Farmerid vabakaubanduse eest" liikmed. "Liiatigi on põllumehed nüüd sunnitud laenuandjatega ränki läbirääkimisi pidama."

Pole imestada, et põllumajandustollid on kujunenud USA ja Hiina kaubanduskõnelustel üheks võtmetähtsusega püsimuseks.

Kuid vaatamata kogu näilisele optimismile Twitteris ei ole Trumpil õnnestunud veenda Hiina kolleege ameeriklaste põllumajandustoodete ostmise juurde tagasi pöörduma. USA põllumajandusministeriumi peaökonomisti Robert Johansoni arvestuste kohaselt kahaneb riigi toiduainete eksport sel aastal veel 1,9 miljardi dollari võrra.

Vabanenud sojanišši tõttavad hõivama konkurendid, sealhulgas Venemaa. Uheks edukaks näiteks on agrofirma Partizan Amuuri oblastis, mis asub 20 kilomeetri kaugusel Vene-Hiina piirist. Partizani peadirektor Viktor Silohhin kiitis intervjuus Wall Street Journalile, et suure nõudluse tõttu sojaubadele kogus endine kolhoos kõige suurema saagi kogu oma 90-aastase ajaloo jooksul.

Ja kui tuli toodang saata kolme tuhande kilomeetri kaugusele Irkutski ümbertöötlemistehasese, siis nüüd on ubade järele enneolematu nõudlus kohalikus sojaõli tootmise ettevõttes.

Amuuri oblasti põllumajandusministri Oleg Turkovi sõnul kahekordistab piirkond oma sojaubade tootmise mahu (kuni kahe miljoni tonnini aastas) ja jätkab tarneid Hiinasse. Niisuguse läbimurde tegemine õnnestub suuresti tänu investoritele, kes on saabunud Amuuri oblastisse ja orienteerunud Hiina turule.

Samal teemal

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu

Peamised teemad