19:56 13. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1006
  • RUB70.8149
Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve väljavalitutele, illustreeriv foto

Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve "väljavalitutele"

© Sputnik / Sergey Melkonov
Majandus
lühendatud link
9310

Eurotsooni rahandusministrid ei suutnud kohtumisel Brüsselis jõuda kokkuleppele tulevase ühiseelarve eesmärkides ja mahtudes, mida kavatsetakse Euroopa Liidu kassast eraldi seisvana täita ja kasutada.

ТАLLINN, 13.märts — Sputnik, Аleksei Toom. Eestil, nii nagu teistelgi eurotsooni riikidel, tuleb ilmselt suurendada oma osamakseid Brüsselile, et luua kavatsetav eurogrupi eelarve täis saada.

Euroopa rahakott klõpsas kinni - Balti riigid kurvastavad Brexiti pärast >>

Selle sisu ja mahtu ning täitmisviise arutati euroala liikmesriikide rahandusministrite 11. märtsil toimunud kohtumisel Belgia pealinnas.

Euroopa Liidu eelarve sai algse heakskiidu
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eeldatakse, et need osamaksed eurotsooni tulevasse eelarvesse täiendavad EL-i riikide osamakseid üleeuroopalisse ühiskassasse, nagu juba varem teatati, ja neid tuleb Suurbritannia liidust lahkumise tõttu suurendada.

Edaspidiste ülekannete täpsed summad on teadaolevalt veel kindlaks määramata. Ent isegi arvestades, et Eesti annab järgmisel rahandusperioodil 2021. aastast kuni 2027. aastani Brüsselile rohkem raha ära annab ning saab tema fondidest umbes 1 miljardi võrra vähem kui varem, jääb "bilanss" väikese Balti riigi jaoks siiski positiivseks.

Eesti rahandusminister Toomas Tõniste osales ka seekord Brüsseli kohtumisel, nagu teatas tema ministeeriumi pressiteenistus, kuid riigi valitsuse seisukoht Euroopa Liidu asjaajamiste ja plaanide vaidlusküsimuste arutamisel jäi ebaselgeks.

Tooмас Тынисте
© Фото : Riigikantselei
Rahandusminister Toomas Tõniste

Eelkõige pole teada, milline on Tallinna seisukoht euroala tulevast eelarvet pikalt arutanud ministrite kohtumise põhiteema osas.

Rahandusministrid ei suutnud kokkuleppele jõuda

Nagu ütleb eurogrupi president Mario Centeno, saavutasid ministrid üksmeele selles, et eelarveraha tuleb kulutada struktuurseteks reformideks ja riiklikeks investeeringuteks euroala riikides vastavalt EL-i jooksvatele ülesannetele. Kuid Centeno selgituste põhjal otsustades pole rahajaotuse üksikasjades ja tingimustes õnnestunud kokku leppida.

Euroopa majanduskatastroofi lävel - süüdi on kolm riiki >>

"Tarvis on veel tööd teha tehniliste küsimuste kallal. Me naaseme vaidlusküsimuste juurde oma edaspidistel aruteludel," lausub Portugali rahandustegelane diplomaatiliselt kokkuvõtteks. "Ma olen täiesti kindel, et palju tähtsam on arutada selle finantsinstrumendi kasutamise tõhusust kui selle suurust," lausus ka Mario Centeno.

Мариу Сентену
© REUTERS / FRANCOIS LENOIR
Мариу Сентену

Eelnevalt on Brüssel hinnanud võimalikku fondiraha, mis on mõeldud EL-i riikide arengutaseme ühtlustamiseks ja kindlustuseks rahandusprobleemide tekkimise puhul ühes neist, koguummas 55 miljardile eurole. Eurogrupp võtab ilmselt oma eelarve mahu kindlaks määramisel arvesse Euroopa Komisjoni arvestusi.

Täiendav võimalus abi saada

Mõtte eurogrupi omaette eelarve kujundamiseks, nagu portaal Sputnik Eesti juba on kõnelnud, pakkusid välja Euroopa "raskekaallased", eeskätt Prantsusmaa ja Saksamaa. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on seisnud hea ka euroala rahandusministeeriumi projekti ja eurotsooni rahandusministri ametikoha loomise eest, kuid pole pälvinud piisava hulga liitlaste toetust.

Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda >>

Eurotsooni loodava eelarve eesmärgid ja ülesanded on esialgu vaid visandlikult kindlaks määratud. Ejk tõtt-öelda on euroala riigid eri meelt selles, kas senimaani veel olematu eelarve vahendid peaksid olema ka stabiliseerimisfondiks, reserviks euro kriisi korral või siis kasutatakse neid põhiliselt toetuste või odavate laenude andmiseks kõige kehvemal järjel euroriikide edasiarendamiseks.

Lääne-Euroopa riigid kaitsevad ühiskassa üldisemate funktsioonide ideed, pidades selle stabiliseerivat rolli Eurooppa rahandussüstemile oluliseks. Samas vaimus on varem sõna võtnud president Macron, kes väitis ühtlasi, et eurotsooni eelarve peab moodustama "mitu protsenti euroala summaarsest SKP-st". Soovitatud on ka kasutada kassatäitmiseks laekumisi üleeuroopalisest maksust suurtele internetifirmadele ja võib-olla ka juriidiliste isikute rahvusvaheliste tehingute maksust.

Mõlema maksu idee on "õhku visatud", neist tõepärasem idee – internetifirmade maksustamine – sai taas torpedeeritud just 12. märtsi kohtumise eelõhtul eeskätt Šveitsi, Iirimaa ja Soome ning, nagu arvata võib, ka Balti riikide ühisel jõul.

Otsustatud on tugineda veebiettevõtete maksustamist käsitleva rahvusvahelise lepingu ettevalmistamisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile, kus vastava dokumendiga juba üsna kaua tegeldud.

Samal teemal

Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamast
Ekspert selgitas, miks EL ei saa kohe sanktsioone tühistada
Tagid:
rahandus, majandus, eelarve, EL

Peamised teemad