14:15 19. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1172
  • RUB72.1926
Miks USA ei suuda naftaekspordis Venemaast mööda minna, illustreeriv foto

Miks USA ei suuda naftaekspordis Venemaast mööda minna

© Sputnik / Максим Блинов
Majandus
lühendatud link
74 0 0

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) prognoosi kohaselt muutub USA 2021. aastaks nafta ja naftatoodete netoeksportijaks ning läheb 2024. aastaks ekspordimahtude poolest Venemaast mööda. Kas Moskva riskib liidrikohta kaotada, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

TALLINN, 15. märts - Sputnik. Lähimal viiel aastal ootab maailma naftaturgu ees ümberjaotus: USA jõuab ekspordimahu poolest tihedalt Saudi Araabia kannule, Venemaa jääb tahapoole. Niisugused prognoosid on välja pakutud IEA aruandes naftatootmise väljavaadetest. Analüütikud peavad hinnanguid Washingtonile liialt optimistlikeks: paljugi viitab sellele, et "põlevkivi-ime" on end ammendanud, seisab RIA Novosti artiklis.

Mida lubatakse

IEA prognoosi kohaselt muutub USA 2021. aastaks nafta ja naftatoodete netoeksportijaks ning läheb 2024. aastaks ekspordimahtude poolest Venemaast mööda. Naftaturul võimaldab Ameerika Ühendriikidel pakkumiste eestvedajaks saada vedelate süsivesinike kaevandamise ennenägematu kasv, sedastavad agentuuri analüütikud.

Venemaa ei usu Maailmapanga naftaprognoosi >>

Kaevandamisel edestasid ameeriklased saude juba möödunud aasta märtsis (9,96 miljonit barrelit ööpäevas 9,92 miljoni vastu) — esmakordselt enam kui kahekümne aasta jooksul, on IEA varem märkinud. Ning augustiks oli USA tänu kaevandamise plahvatuslikule kasvule (11,3 miljoni barrelini ööpäevas) ette jõudnud ka Venemaast США (11,2 miljonit), mida polnud juhtunud 1999. aastast peale. Tõsi küll, juba septembris sai Venemaa liidrikoha tahasi. Kuid nagu IEA oma aruandes kinnitab, on Ameerika Ühendriikide naftatööstus valmis sooritama järjekordse läbimurde.

Gazpromi kontserni kuuluv Omski naftatöötlemiskombinaat
© Sputnik / Алексей Мальгавко

"Ameerika Ühendriikide arvele langeb 2024. aastani ligi 70% tootmisvõimsuste kasvust kogu maailmas. See lisab toob turule lisaks ühtekokku neli miljonit barrelit ööpäevas," prognoosivad agentuuri eksperdid.

Võtmetähtsuseda ajamiks on põlevkivikaevandamine. "Läheneb ameeriklaste põlevkivirevolutsiooni teine laine," on IEA tegevdirektor Fatih Birol veendunud.

On kahtlusi

IEA hinnangute kohaselt kasvatab Venemaa juhul, kui OPEC+ lepingut teiseks poolaastaks ei pikendata, kaevandamist 2021. aastaks rekordilise 11,8 miljoni barrelini ööpäevas – seda Rosnefti uute naftamaardlate asutuselevõtmise arvel, aga ka gaasikondensaadi tootmisega Messojahha ja Kujumbinski maardlates Novateki projekti Jamal LNG raames.

Seejärel hakkab kaevandamine vähenema – 2014. aastaks kuni 11,6 miljoni barrelini ööpäevas. Põhjuseks on tootmismahtude kahanemine küpsetel naftaväljadel. VTB Capitali analüütikud on 2021. aasta prognoosiga päri, kuid nendivad, et seejärel ei tule siiski langus, vaid tootmise kasv, milleks on kõik tingimused loodud.

"Ööpäevane näit kasvab veel veidi – kuni 11,9 miljoni barrelini ööpäevas peamiselt Rosnefti uute varade (Taguli, Jurubtšeno-Tahhomski ja Rospani), Kujumbinski maardla (Rosnefti ja Gazprom Nefti kontrolli all) ja ühtlasi Tatnefti toot,iskasvu arvel," arvatakse VTB Capitalis.

Venemaa ja Saudi Araabia taotlevad naftatootmise suurendamist >>

Kahtlusi tekitab asjatundjates ka põlevkivirevolutsiooni teise laine võimekus. "USA on ainsaks piirkonnaks, kus on võimalik märkimisväärne tootmise kasv, kuid kuueaastase väljavaate ulatuses neelab nõudluse suurenemine selle täielikult alla," möönavad BCS-i analüütikud.

Mis puudutab Venemaad, siis 2018. aasta osutus rekordiliseks: naftatoodang 11,5 miljonit barrelit ööpäevas, gaasi 733 miljardit kuupmeetrit. Sinise kütuse eksport kasvas 9,3%, kuni 245 miljardi kuupmeetrini. Selles, et Venemaa jääb suurimaks nafta ja gaasi eksportijaks, on ülemaailmse naftaturu juhtmängijad veendunud.

Venemaa president ja Saudi Araabia prints
© Sputnik / Алексей Дружинин

Niisiis, brittide BP ennustuse kohaselt tagab Venemaa 20 aasta pärast viis protsenti maailma nõudlusest promaarsete energiaressursside järele ja toodab kuni 14% naftast ja gaasist. Naftatootmise kogumaht riigis kasvab 12,5 miljoni barrelini ööpäevas.

Problemaatiline põlevkivi

Üõlevkivirevolutsioon on tõepoolest andnud Ameerika Ühendriikide naftaturule võimsa tõuke, kuid 2014. aastal langes selle tootmine järsult – naftahindade drastiline langus niitis põlevkivitootjate plaanid jalust. Ja alles pärast seda, kui Venemaa, Saudi Araabia ja veel paarkümmend riiki leppisid kokku ülemaailmse turu tasakaalustamises omaenese kaevemahtude reguleerimise kaudu ja hinnad ülespoole kerkisid, algas USA-s tolle tööstusharu taastumine.

Praegu on ameeriklaste naftatoodang Venemaa omaga võrdsustunud, jõudnult 11,5 barrrelini ööpäevas – seda suuresti tänu põlevkivibuumile. Kusjuures, nagu märgib Wall Street Journal, sedavõrd kõrgeid tulemusi on äärmiselt raske säilitada – operaatoritel tuleb puurida aina enam kaeveõõsi, mis nõuab kolossaalseid kulutusi. Aga raha põlevkivitootjatel ei ole: oktoobrist peale on toornafta hinnad ligi 40% võrra langenud, kulusid tuleb kärpida. Takkapihta on investorid tööstusharule selja pööranud.

Trumpi konksu otsas: miks saudid OPEC-i reetsid >>

"Tuhanded põlevkivimaardlate kaeveõõned, mis on puuritud viimase viie aasta vältel, annavad väljapumpamisel vähem naftat ja gaasi, kui nende omanikud investoritele lubasid," rõhutab The Wall Street Journal. "See sunnib kahtlema: kas põlevkivi puurimine, millega seotakse lootused USA muutumisele naftamajanduse üliriigiks, on ikka nii perspektiivikas ja kasumlik?"

2018. aastal panustasid nördinud investorid tööstusharusse kaks korda vähem kui 2016. aastal. Rahastamata jäänult pingutasid põlevkivitootjad püksirihma, kärpides jooksva aasta eelarvet – esimest korda mitme viimatise aasta jooksul.

Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele, illustreeriv foto
© Sputnik / Валерий Мельников

Asjatundjate hinnangul satuvad põlevkiviettevõtted suletud ringi. Selle tööstusharu eripäraks on kaevete kiire ammendumine. Peagi pärast puurimise lõpetamist langeb tootmismaht järsult ja esialgsest tootlikkusest pole enam juttugi.

Täielik sõltuvus nafta hinnatasemest on selle turu üks peamisi probleeme. Nagu märkis BP juht Robert Dudley, on see sisuliselt "ilma ajudeta turg", mis reageerib üksnes hinnale.

WTI naftahinna puhul keskeltläbi 57 dollarit barreli eest on isegi pisutisest laenuraha kallinemisest küllalt, et teatud ettevõtted sel aastal kogu potentsiaalsest kasumist ilma jääksid. Põlevkivitootjad tunnistavad ise ka, et neil on tarvis naftat hinnaga mitte alla 60 dollari barreli eest.

Aga isegi soodsa hinnakonjunktuuri puhul on põlevkivitootmise võimalused rangelt piiratud. Nagu ameeriklaste ühe suurimapõlevkivikompanii Hess juht John Hess hiljuti väitis, viib varude ammendumine selleni, et põlevkivinaftale kui USA naftaturu eestvedajale tuleb rist peale tõmmata.

Samal teemal

Pribaltika ja Ukraina paanikas ehk nafta pole ainuke sõltuvusvorm
Ekspert selgitas, miks nafta hind kõigub

Peamised teemad