06:05 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Swedbank: naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenemas, illustereriv foto

Swedbank: naabrite mõju Eesti majandusele on jahtumas

CC BY 2.0 / Images Money
Majandus
lühendatud link
71 0 0

Naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenenud ning väheneb Swedbanki hinnangul veelgi. Panga prognoosi järgi peaks välisnõudlus lähimal paaril aastal pakkuma Eesti ettevõtetele vähem ekspordivõimalusi, sealhulgas ka lähinaabrite turgudel.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Eesti kui väike ja avatud majandusega riik sõltub suurel määral väliskeskkonnast, eriti meie lähiriikidest – Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaast, teatab Swedbanki majandusblogi Kukkur.

Samas on riigiti mõju Eesti majandusele väga erinev – ühel pool on meie suur sõltuvus Soome ja Rootsi majandusest, teisel pool on aga tunduvalt tagasihoidlikuma mõjuga Venemaa. Peamiselt tuleb naaberriikide mõju Eesti majandusele läbi kaubanduse, välisinvesteeringute ja turismi.

Ligikaudu viiendik Eesti SKP-st tuleb ekspordist lähinaabrite turgudele

Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted lähiriikidesse – Soome, Rootsi, Lätisse ja Venemaale – kaupu ja teenuseid kokku kaheksa miljardi euro eest, mis on umbes 40% koguekspordist. Viis aastat tagasi oli see osakaal suurem – ligikaudu pool koguekspordist läks lähiriikidesse.

Kusjuures äramärkimist väärib Venemaa, kuna idanaabri turule suunatud ekspordi osakaal koguekspordis on viie aasta jooksul vähenenud neli korda ning moodustas mullu vaid 2%. Hinnanguliselt panustasid need neli riiki Eesti SKP-sse läbi ekspordi eelmisel aastal ligikaudu viiendiku, sealhulgas ainuüksi Soome ligikaudu kümnendiku.

Lähiriikidest pärit turistide kulutused moodustasid 3,3% Eesti SKP-st

Eelmisel aastal külastasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral, külastuste kogukestus oli 16,4 miljonit päeva. Kõikide välisturistide kulutused Eestis moodustasid 5,9% Eesti SKP-st. Naaberriikide turistide kulutused moodustasid 3,3% Eesti SKP-st ehk nende kulutuste osakaal oli mullu ligikaudu 60% kõikide välisturistide kulutustes.

Samas on see osakaal järjest vähenenud – viis aastat tagasi oli see veidi üle 70%. Põhjuseks on Venemaa ja Soome turistide kulutuste osakaalude vähenemine. Soome turistide kulutuste osakaal kõikide turistide Eestis tehtud kulutustes oli endiselt suurim – 37%.

Eestit külastavate naaberriikide turistide külastuste arv eelmisel aastal vähenes, kuid vaatamata sellele kulutasid nad siis 1,5% rohkem võrreldes eelneva aastaga. Siin tuleks aga arvestada hinnakasvu mõju – inflatsiooniga kohandatud tarbimismaht veidi vähenes.

Soome ja Rootsi on Eesti majandust oluliselt mõjutanud

Lähiriikide Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute seis oli möödunud aastal 11,6 miljardit eurot, mis on 55% kõikidest välisinvesteeringutest. Ligikaudu pool otsestest välisinvesteeringutest on tulnud Soomest ja Rootsist. Seega on need kaks riiki Eesti majandust oma investeeringutega oluliselt mõjutanud.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Lisaks meil toodetud kaupade ja teenuste turule, on need riigid toonud Eestisse töökohti ning "eksportinud" meile teadmust ettevõtete juhtimisest . Kuigi investeeringud meie lähiriikidest on pikemas ajavõrdluses kasvanud, on nende osakaal kogu välisinvesteeringutes langenud.

Samuti on meie lähiriigid pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust oma äritegevuse laiendamiseks. Kokku moodustasid Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa möödunud aastal Eesti ettevõtete välismaal tehtud otsestest välisinvesteeringutest enam kui kolmandiku. Suurimad välisinvesteeringud on tehtud Lätti, kuhu oli möödunud aasta seisuga tehtud ligikaudu viiendik kõikidest Eesti ettevõtete tehtud otsestest välisinvesteeringutest.

Kuigi investeeringud Lätti on kasvanud, on nende osakaal pärast viimast majanduskriisi oluliselt langenud – kümme aastat tagasi oli Läti osakaal Eestist tehtud otsestes välisinvesteeringutes ligikaudu kolmandik. Otseinvesteeringute osakaal Venemaale on samuti viimase kümne aasta jooksul tugevasti langenud ning moodustas eelmisel aastal vaid 4%.

Portfelliinvesteeringud naabrite majandusse ületavad siia tehtud investeeringuid

Eelmisel aastal jätkus portfelliinvesteeringute netoväljavool. 2018. aastal tehti Eestist välisriikidesse 12,8 miljardit eurot portfelliinvesteeringuid, samas kui välisriikidest Eestisse tehtud portfelliinvesteeringud olid 2,4 miljardit eurot.

Netoväljavoolu taga oli Euroopa keskpankade varaostukava raames keskpanga investeeringud võlaväärtpaberitesse ning pensionifondide investeeringud.

Eestist naaberriikidesse tehtud portfelliinvesteeringud ületavad samuti nendest riikidest siia tehtud portfelliinvesteeringuid, mille taga on peamiselt pensionifondide investeeringud.

Eelmisel aastal toimus aga Eestisse lähinaabritelt portfelliinvesteeringute netosissevool, samas kui eelnevatel aastatel on toimunud väljavool. Meie naaberriikidest suurim osakaal siia ja siit tehtud portfelliinvesteeringutes on Soomel. Venemaa osakaal portfelliinvesteeringutes on aga väikseim.

Välismaal teenitud tööjõutulu osakaal on Eestis töötajatele makstud hüvitiste kõrval võrdlemisi tagasihoidlik

Möödunud aastal moodustas naaberriikides teenitud tööjõutulu ligikaudu 60% meie inimeste välismaal teenitud tööjõutulust. Soome osakaal on küll suurim – 44%, kuid see on viimastel aastatel vähenenud. Soomes teenitud tööjõutulu languse taga on Eestist Soomes tööl käivate inimeste vähenemine. Samas on Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulu Eestis töötavate inimestele töötasu kogusumma kõrval võrdlemisi tagasihoidlik – ligikaudu 3%. Välismaal töötavate Eesti residentide osakaal Eestis töötavate inimeste hõives on ligikaudu 3%.

Lähinaabrite mõju Eesti majandusele on lähiajal vähenemas

Naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenenud ning väheneb Swedbanki hinnangul veelgi. Panga prognoosi järgi peaks välisnõudlus lähimal paaril aastal pakkuma Eesti ettevõtetele vähem ekspordivõimalusi, sealhulgas ka lähinaabrite turgudel. Seega peaks lähiriikidesse suunatud Eesti ettevõtete eksport panustama vähem Eesti majanduskasvu.

Tööjõupuudus, kulude kasv ning aeglasem tootmismahu kasv võivad aga pidurdada Eestisse tehtavaid otseinvesteeringuid. Lisaks peaks meie hinnangul Põhjamaade aeglasema majanduskasvu tõttu sealne nõudlus välistööjõu järele tasapisi langema, mis omakorda vähendab Eestis jaoks välismaal teenitud tööjõutulu.

Swedbanki kahtlustatakse suuremahulises rahapesus

Swedbanki nõukogu esimees Lars Idermark on otsustanud ametist lahkuda, panga uueks nõukogu esimeheks saab senine nõukogu aseesimees Ulrika Francke, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Idermark tõi tagasiastumise põhjusena esile viimasel ajal Swedbanki saatnud rahapesukahtlustusega kaasnenud tugeva meediatähelepanu.

Veebruarikuus analüüsisid Rootsi avaõigusliku televisiooni SVT ajakirjanikud andmeid Swedbanki pangaülekannete kohta, mis toimusid aastail 2007–2015, ja jõudsid järeldusele, et mõned neist on seotud teatud arvetega, mis olid avatud Danske Banki Eesti filiaalis, keda süüdistatakse ulatuslikus rahapesus, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Läbi Swedbanki Eesti üksuse liikus kümne aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga klientide raha, seisab panga enda siseraportis, mis on jõudnud Rootsi ringhäälingu kätte.

Finantsinspektsioon saatis oma kontrollid 2. aprillil Swedbank Eesti peakontorisse. Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide läbivaatamiste tulemustest oleneb suurel määral panga saatus Eestis.

Eesti finantsinspektsioon ja Rootsi finantsinspektsioon, mille järelevalve alla Swedbank kuulub, leppisid 21. veebruaril kokku alustada panga suhtes laekunud rahapesusüüdistuste uurimiseks koostööd. Samasisulised lepped sõlmis Rootsi ka Läti ja Leedu järelevalveasutustega.

Samal teemal

Vaingort: pankade lahkumine Eestist toob kaasa tõsiseid kaotusi
Danske rahapesuskandaal
Swedbanki rahapesuskandaal
Tagid:
investeering, Venemaa, Rootsi, Balti riigid, Swedbank, majandus

Peamised teemad