00:20 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Eesti Pank soovitab valitsusel reserve koguda

Ühest kullakangist ei piisa: Eesti Pank soovitab valitsusel reserve koguda

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
43 0 0

Riigi rahandusest rääkides ütles Eesti Panga president Ardo Hansson, et Eesti Panga hinnangul ei ole praegu mõistlik valitsuse kulutuste suurendamisega majanduskasvu turgutada. Headel aegadel tuleks koguda reserve ja praegu ei ole laenu mõistlik võtta, märkis ta.

TALLINN, 8. mai — Sputnik. Eesti Panga president Ardo Hansson esitles tänasel Riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2018. aasta kohta. Hansson märkis, et majanduskasvu aeglustumisele vaatamata on majanduses küllaltki hea aeg, edastas Riigikogu pressiteenistus

Intressimäärad on keskpanga presidendi sõnul vaieldamatult soodsad, aga paraku ei ole alati soodsad tingimused laenatud raha ära kulutamiseks. Piltlikult öeldes saab Hanssoni sõnul kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu.

"Vene ükskõiksuse" poliitikast. Eesti Keskpangas on vaid üks kullakang >>

Hansson ütles oma ettekandes, et Eesti majanduskasv on aeglustumas. Ta märkis, et aastal 2017 kasvas majandus ligi 5%, mullu 4% ja tänavu umbes 3%. Eesti Panga hinnangul jääb edasine majanduskasv umbes 2% juurde.

Märgatavalt kiirem kasv ei ole praeguse tehnoloogia, tööjõu, arengutaseme ja oskuste juures saavutatav. Seetõttu ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist.

Hanssoni sõnul on oodata ka sisemaise hinnasurve kasvu, sest palkade tõus kandub varem või hiljem üle teenuste hindadesse. Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis palgad kasvanud umbes 6–7% aastas, euroalal samal ajal 1,5–2% aastas.

Eesti Panga presidendi sõnul on kiire palgakasv olnud Eesti töövõtja jaoks positiivne, aga tööandjate kasumlikkus on surve all ja see hoiab investeeringuid tagasi.

Palgakasvu taltumist toetavad keskpanga hinnangul majanduskasvu aeglustumine, positiivne rändesaldo ja sotsiaalkindlustuse reformid, mis on tööturule toonud uusi inimesi. Tööjõukulude kasvu toetavad aga palkade alammäära tõstmine hariduses ja tervishoius ning miinimumpalga tõus.

Eesti pangandussektori finantsseis on Eesti Panga arvates tervikuna hea ja seda ohustavad riskid väikesed. Hansson ütles, et ka pankade võimekus investeeringuid rahastada püsib hea. Samas on tema sõnul näha teatud märke vähenenud konkurentsist ja rahapesukahtlustest tulenev mainerisk võib seda tulevikus nõrgendada.

Kuigi palgad kasvavad kiiresti ja intressimäärad on madalad, ei ole pangad Hanssoni sõnul laenutegevusega kinnisvarabuumi kütnud. Ta lisas, et Eesti Pank jälgib arenguid, et vajadusel midagi ette võtta.

Keskpanga president tõi välja, et tööjõud ja investeeringute rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Seetõttu kasvab sektor palju kiiremini kui majandus tervikuna ja tööturupinged on seal eriti teravad.

Eesti Pank tutvustas politseinikele ja pankadele uusi pangatähti >>

Välistööjõu sissevool ongi Hanssoni sõnul seotud pigem ehitussektoriga. See sektor kipub tema sõnul olema tsükliline, mis tähendab, et kunagi võib tulla tagasilöök, kui nõudlus väheneb või halveneb ehitus- ja kinnisvaraettevõtete laenumakse võimekus. Siis tekivad halvad laenud ja töötajad kaotavad oma töökohad.

Hanssoni sõnul mõjutab Eesti majandust ja keskpanga tööd ka Luminori panga turuletulek. Ta selgitas, et kui Nordea ja DNB liitusid, kasvas Eesti pangandussektor märgatavalt.

Uus pank tõi kogu oma Läti ja Leedu äri Eesti juriidilisse isikusse. See tähendab, et Eesti pangandussektori käekäik hakkab sõltuma rohkem sellest, mis toimub Lätis ja Leedus, ütles Hansson.

Eesti Pank kergitas 3. mail oma 100. aastapäeva tähistades saladuseloori vabariigi kullavarude hoidmisest. Selgus, et riigi keskpangas säilitatakse ainult üht kullakangi ja seegi on pigem muuseumieksponaat.

Eesti kullavaru on vaid 256 kilogrammi ja peaaegu kogu väärismetallide varu ei hoita mitte Tallinnas, vaid New Yorgis, rääkis Eesti Panga finantsturgude osakona juhataja Fabio Filipozzi "Terevisioonile".

Filipozzi sõnul tehti otsus vabariigi kullavarude hoidmiseks välisriikide pankades veel esimese iseseisvuse ajal. Seda tehti turvalisuse huvides, selgitas Eesti keskpanga esindaja. Eesti Pangas hoitakse ainult üht 11 kg kaaluvat kullakangi, mis, muide, on ainult kolm aastat noorem kui keskpank ise.

Selle kullakangi maksumus on hinnanguliselt umbes pool miljonit eurot, kuid tema kullasisaldus ei ole finantsturgudel kasutatamiseks piisav. 

President Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Eesti Panga uue presidendi, kelleks on panga senine asepresident Madis Müller. Eesti Panga president on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

Samal teemal

Eesti Pank: Pangaskandaalid võivad muuta laenamise kallimaks
Eesti Pank näitab riigi sünnipäeval üliharuldast rahatähte
Eesti Pank korraldab samaaegselt kahe mälestusmündi kujunduskonkursi
Eesti Pank näitab juubeliaasta puhul rahakollektsionääride erakogusid
Eesti Pank: Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus
Tagid:
reserv, laen, rahandus, Riigikogu, majandus, Eesti Pank

Peamised teemad