03:53 21. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.8360
Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum, illustreeriv foto

Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum

© Sputnik / Глеб Нечволодов
Majandus
lühendatud link
157 0 0

Eesti riigieelarve kulude kärpeid nõudis riigi valitsuselt Eurokomisjon. Kuid palgalisata jäänud teadlastel, õppejõududel ja päästjatel ei maksa süüdistada Brüsselit – see näitab lihtsalt seda, et Tallinn on murdnud varem antud lubadusi.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Komisjon hindas negatiivselt Eesti majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme ja plaane, kutsudes riiki üles võtma kiiresti tarvitusele abinõud eelarve korrastamiseks ja majanduspoliitika puuduste kasvõi osaliseks kõrvaldamiseks.

Riigile on ehk esimest korda osaks saanud taoline kriitika Brüsseli traditsioonilistes hooajalistes soovitustes, kuigi mõnede seal loetletud "hädade" all ei kannata ta esimest aastat.

Vaade Pika Hermanni tornilt
© Sputnik / Денис Пастухов

Muuhulgas teeb Eurokomisjon oma kevadistes "soovitustes" riigile tungivalt ettepaneku kärpida valitsuse eelarve kulusid ja hoida eelarve puudujääk rangemates raamides, millega saab osaliselt seletada riigi valitsuse innukust eelarve kulude kärpimisel ning varem väljakuulutatud suurte ehitusobjektide ja riigiteenistujate palgalisa külmutamisel.

Eurokomisjon märgib, et Eesti kui euroala riik peab järgima stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud tingimusi ega tohi 2019. ja 2020. aasta eelarve kuludes ületada künniseks seatud 4,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Peale selle peab riik järgima varem avaldatud eelarve puudujäägi piirnorme.

Valitsus "ei ole selgesõnaliselt kehtestanud planeeritud eelarve puudujäägi näitajate saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis seab kahtluse alla Tallinna oletused tulevaste tulude suuruse suhtes". Kui Eesti majanduspoliitika ei muutu, tekib pakti nõuete olulise rikkumise risk.

"Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2019. aastal tuleb võtta tarvitusele vajalikud abinõud, mis tagavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmise," räägitakse soovitustes.

Mis on lubatud "raskekaallastele", pole lubatud Eestile

Kuid vaevalt peaksid solvatud Eesti päästjad, teadlased ja pedagoogid süüdistama pettuses just nimelt Brüsselit – Euroliidu nominaalne pealinn osutab ainult stabiilsuse ja kasvu paktile alla kirjutanud riigi kehtestatud põhimõtete rikkumistele. Eurokomisjon tuletab meelde, et euroala riigina peab Eesti järgima üleeuroopalise valuuta tugevdamiseks mõeldud soovitusi.

Brüsselil jätkub etteheiteid Eestile ka muudes majandus- ja eluvaldkondades. Eurokomisjon on leidnud puudusi ka rahapesuvastases võitluses, mis Brüsseli arvates on tulenevalt rahvusvahelisest skandaalist mitteresidentide rahaga tehtud Danske Banki kohaliku tütarettevõtte "kahtlaste" tehingute pärast muutunud Eesti jaoks üheks prioriteetsetest ülesannetest.

Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve "väljavalitutele" >>

Märgitakse, et vaatamata valitsuse rakendatud meetmetele püsib probleem teravana juba ainuüksi seetõttu, et Riigikogu ei ole seni kinnitanud kontrolliasutuste võimalusi laiendavate meetmete paketti.

Eesti kohtleb kõrgilt vanureid ja invaliide

Kvalifitseeritud töötajate puudus ja töötajate mittevastavus nõuetele on saanud üheks äriinvesteeringute kasvu ja töö tootlikkuse piiratuse peamistest põhjustest. Spetsialistide ettevalmistus on ebapiisav nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

Umbes 42% üle 65-aastastest elab vaesuse ja sotsiaalse isolatsiooni riskis, mis võrreldes EL-i keskmise näitajaga 15% näib lausa kuriteona. Brüssel märgib Eesti sotsiaaltoetuste süsteemi ebaefektiivsust ja nõrkust.

Eesti riigieelarve kulud pikaajalisele arstiabile on üle kahe korra väiksemad kui Euroliidu keskmised kulud nende vajaduste katteks (2016. aasta andmetel vastavalt 0,6% ja 1,6% SKT-st). Riigil, nagu märgivad raporti autorid, puudub peaaegu täielikult ennetusmeetmete või toetuste süsteem nende inimeste finantsilise taaga kergendamiseks, kes on sunnitud maksma haigete põetus- või hooldusteenuste eest.

Raske diagnoosiga lapsed Eesti riigieelarvesse ei sobi >>

Selliste haigete protsent, kelle raviteenuseid võimud ei võta arvesse ega taga, on üks kõrgemaid EL-is: ligi 12%, mis annab tunnistust riikliku tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja efektiivsuse probleemidest.

Vaatamata kõigile eespool nimetatud puudustele ei arva Brüssel Eestit selliste liikmesriikide hulka, kelle eelarve kulude ja tulude tasakaal on tõsiselt paigast ära.

"Praegune komisjon on teinud suuri jõupingutusi, et ehitada üles õiglasem Euroopa, jätkusuutlik ja kaasav Euroopa, mis ei jäta kedagi kõrvale," ütles EL-i komissar sotsiaalpoliitika ja tööhõive alal Marianne Thyssen soovitusi kommenteerides. "Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestatakse põhimõtted ja õigused kõigile ELi kodanikele. Seda tuleb rakendada riiklikul tasandil."

Samal teemal

Küünlad ja lilled kadunukese mälestuseks: Tallinnas maetakse Eesti teadust
Viies: Euroopa raha sunnib Eesti teadlasi tegelema võõraste muredega

Peamised teemad