04:21 19. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Riigiettevõtte Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm ja aktsiaseltsi Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja, veeremi keskdirektsiooni ülem Oleg Valinski

Ust-Luuga karika regatt: Eesti ja Vene transiiditöötajad oskavad hästi läbi saada

© Sputnik / Светлана Бурцева
Majandus
lühendatud link
12110

Tallinnas algas iga-aastane regatt Ust-Luuga Cup 2019, mis toob purjede alla Eesti ja Venemaa juhtivad trandpordietevõtted. Sputnik Eesti sai teada, mida regatil osalejad riikidevahelistest suhetest, konkurentsist Baltikumis ja transiidi perspektiivist räägivad.

TALLINN, 11. juuni — Sputnik, Svetlana Burсeva. Juba traditsiooniks kujunenud regatt Ust-Luuga karikale startis teispäeval, 11. juunil Tallinnast Helsingisse. Eelmisel õhtul aga tähistasid Venemaa ja Eesti transpordisektori ettevõtete jahid regati avamist peoõhtuga Tallinna Meremuuseumis ja tegid võidusõidu Tallinna lahel.

Генеральный директор ОАО Компания Усть-Луга  Виктория Федорова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Aktsiaseltsi Ust-Luuga Kompanii peadirektor Viktoria Fjodorova

Aktsiaseltsi Ust-Luuga Kompanii peadirektori ja jahi Korjuška kapteni Viktoria Fjodorova sõnul mõeldi regatt Ust-Luuga karikale välja 8 aastat tagasi ettevõtte 15. sünnipäevale pühendatud firmaüritusena. Kuid purjetamisvõistlused väljusid peagi Ust-Luuga sadama piiridest ja leidsid ustavaid toetajaid Eestiski.

Маршрут Международной парусной регаты «Кубок Усть-Луги»
Ust-Luuga karikale peetava rahvusvahelise purjeregati marsruut

"Regatt kasvas üle rahvusvaheliseks sündmuseks, mida kõik terve aasta pikisilmi ootavad. Meil pole siin sugugi ainult sadamatöötajad ja ehitajad, vaid ka raudteelasiю Esindatud kogu taristu, mis sadamas olemas. Me mitte üksnes ei puhka siin, vaid sõlmime ka ametialaseid sidemeid," lausus Fjodorova.

Sõprus nagu suur sirge raudtee

Eesti jahi Olympic meeskonna Eesti 1520 liige, endine EVR Cargo juhatuse esimees ja Eesti Raudtee juhatuse liige Indrek Paal selgitas, et eestlaste meeskonna nimes ei ole number 1520 sugugi juhuslikult – just nii pikk raudtee ühendas Eestit ja Venemaad, Olympicu meeskonna liikmeteks aga said Eesti raudteefirma töötajad.

Бизнесмен, бывший член правления Eesti Raudtee Индрек Пааль
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärimees ja endine Eesti raudtee juhatuse liige Indrek Paal

Paali sõnul pooldavad Eesti raudteelased sõbralikke suhteid naabritega – ning oma vene kolleegidega hoitakse selliseid suhteid juba väga palju aastaid. Ja isegi poliitilised tõsiasjad ei suuda ametialast ja inimlikku sõprust takistada.

Indrek Paal on veendunud, et niisugused ühisüritused nagu regatt aitavad isiklikke suhteid samas majandussfääris töötavate inimeste vaheli tugevdada

"Kuid isiklike suhete põhjal kujunevad ka formaalsed suhted. On palju viise, mis vastastikust lugupidamist ja mõistmist naabrite vahel tugevdavad. Sport on üks neist viisidest," nentis Paal.

Aktsiaseltsi Venemaa Raudteed meeskond Loko ja Venemaa kehakultuuri- ja spordiseltsi Lokomotiiv meeskond on Eesti kolleeegiga päri. Aktsiaseltsi Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja, veeremi keskdirektsiooni ülem Oleg Valinski ütles Sputnik Eestile, et vaatamata keerulistele poliitilistele suhetele Eesti ja Venemaa vahel on head suhted võtmetähtsusega taristufirmade vahel alati säilinud.

Олег Валинский, зам.гендиректора ОАО РЖД, начальник центральной дирекции тяги
© Sputnik / Светлана Бурцева
AS Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja ning veeremidirektsiooni ülem Oleg Valinski

"Kõik need aastad on mõlema riigi raudteelased jätkanud tiheda läbikäimist, koostööd ja mitteametlike suhete toetamist, et kõiki oma probleeme lahendada – me suhtleme Eesti raudteelastega sedasi oma 25 aastat. Ma leian, et kõik, mis poliitika tasandil, riigi tasandil toimub, meid absoluutselt ei puuduta. Me töötame koos, oleme sõbrad, meie suhted kehvaks ei lähe," lausus Valinski.

Tema sõnul hakkas regatt pihta Tallinnas, kus "Eesti kolleegide külalislahkus on piiritu", ning lõpetamine leiab aset 15. juunil Peterburis ja venemaalased valmistuvad samasuguse rõõmu ja lahkusega oma eesti sõpru võõrustama.

Konkurents majanduses pole põhjus lahingut lüüa

Indrek Paali sõnul on kõige konstruktiivsem, mis ühiskonnas võib leiduda, ikka koostöö, millest võidavad mõlemad pooled. Kõige destruktiivsemaks aga osutub konkurents, iseäranis selle kõige teravamal kujul – sõjana riikide vahel. Seetõttu tuleb tingimata püüelda koostöö poole, mille eeldused kätkevad nimelt heades isiklikes suhetes.

Riigiettevõtte Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm ütles regati pidulikul avamisel Meremuuseumis Sputnik Eestile, et transiitveosed Eesti ja Venemaa vahel täiesti reaalsed. Transporditöötajate vahel on suhted säilinud ja valitsustevahelise transpordikomisjoni tegevuse algus aitab sellele protsessile kaasa.

Вальдо Кальм - руководитель Таллиннского порта
© Sputnik / Светлана Бурцева
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm

Viktoria Fjodorova märkis, et transpordifirmad on klientidele orienteeritud ettevõtted, kelle vahel on loomulik konkurents. Ja ainult klient otsustab mis suund oma kaubakoormatele valida.

"Meil Baltikumis on juba oi kui palju sadamaid ja me konkureerime. Kuid tegelikult jätkub veoseid kõigile, neid aina voolab. Kui majanduslikult ära ei tasu, siis koorem teele ei lähe. Aga niipea kui see majanduslikult kasulikuks osutub, tuleb koorem kohale. Kõik oleneb majandusest ja klientide otsustest," lausus Fjodorova.

Oleg Valinski märkis samuti, et püüd esmajoones oma sadamatele tööd anda on igas riigis loomulik suundumus.

"Ust-Luuga töötleb juba praegu peaaegu 100 miljonit tonni kaupu. See, mis meie sadamast läbi ei käi, ei pruugi olla Venemaal töödeldud, selle võib kõrvale jätta. Aga teine aspekt seisneb selles, et kui klientidele tehakse mingeid alternatiivseid pakkumisi, jäävad nad nendega nõusse. Koormad aga liiguvad sellegipoolest," nentis Valinski. Olgugi napp, kuid siiski on transiit Eesti kaudu säilinud.

Tallinna Sadama juht: transpordikomisjon aitab Venemaaga ärisidemeid luua >>

"Minu arusaamist mööda on tegemistnormaalse äriga. Keegi jääb konkurentsivõitluses peale, keegi mitte. Kaubavood muutuvad. Kui sadamaid küllalt tugevasti koormatakse, suureneb kaubavoog Eestisse," lisas AS Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja.

Tehnoloogilise koostöö vallas aga on eestlastest partnerid "tavapäraselt ja ammugi tipus," märkis Valinski. Kui AS Venemaa Raudteed tegi ettepaneku minna riigipiiril veoste ja tollideklaratsioonide puhul üle elektroonilisele dokumenditöötlusele, reageerisid just kolleegid Eestist ja Soomest otsemaid ja võtsid kasutusele uue tehnoloogia.

Otseallikast transiidi eripäradest

Oleg Valinski märkis, et Eestit läbivate kaubavoogude kahanemine on tingitud esmajoones kivisöetarnete vähenemisest ja see ei käi üksnes Eesti kohta.

"Söehinna languse tõttu maailmaturul on meil kivisöe voog loode suunas märgatavalt kahanenud. Mis puudutab naftat, vedellaste, siis need lähevad aina enam ja enam torudesse – torutransport on raudteevedudega võrreldes võidumees," lausus Valinski.

Veel üheks tõkkeks transiidi teel nimetasid eesti eksperdid raskuse Eestisse rööpapaaride saamisega. "Täna on selline keerukus tõepoolest olemas, sest ettevõte, kes rööpmepaare valmistavad, ei kata täiel määral meie vajadusi. Ilmselt on see kajastunud rongirataste ja rööpmepaaride tarnetes, mid pidid Eestisse tulema," kommenteeris Oleg Valinski.

Ja ikkagi on Eesti kaudu kulgeva transiidi väljavaade alles. Peterburi rahvusvaheliselt majandusfoorumilt naasnud Eesti kolleegis jagasid Oleg Valinskiga oma muljeid kohtumisest Venemaa Föderatsiooni transpordiministriga: "Tundub, et selles kokku leppinud, et kaubavooge hakatakse toetama."

Jakunin rääkis, millal Eestil uuesti transiidile loota tasub >>

Valinski lisas, et viimatine foorum näitas tohutut huvi lääne, sealhulgas ameeriklaste äritegevuseks Venemaaga. "See annab tunnistust sellest, et poliitika poliitikaks, aga äri on äri. Huvitatus koostööst mingite projektide osas jääb endiselt alles. Ja on väga tore, et Eesti majandusminister seda mõistab," kommenteeris Oleg Valinski Taavi Aasa visiiti kohtumaks oma kolleegiga Peterburis.

Transiidi saamiseks ei piisa üksnes transiidiga tegelemisest

Purjeka kiire edasiliikumine on võimatu, kui napib kogemusi või teadmisi või värsket infot, tõi Indrek Paal analoogi riigi majanduse arenguga.

"Selleks, et millegagi tegelda ja tahta edu saavutada, ei piisa ainult selle ühe valdkonnaga tegelemisest. Tuleb aru saada, millest see majandusharu sõltub. Et mingid kaubavood Eestisse tagasi pöörduksid, tuleb neid protsesse tingimata juhtida, nagu purjepaatigi. Kõigil tasanditel on tarvis avatud koostööd, nii ametlikku kui mitteametlikku," sedastas Paal.

Ka Oleg Valinski leiab, et niisugune koostöö peab saabuma küllalt varsti: "Kunagi veel meenutame kerge muigega, et meie riikide vahel valitses ajajärk, mil avatud koostööst puudu jäi."

Tagid:
regatt, Venemaa, Eesti, transiit, Ust-Luuga

Peamised teemad