16:55 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Eksperdid: arvete sulgemisega veeretavad Eesti pangad oma probleeme klientide kaela, illustreeriv foto

Eksperdid: arvete sulgemisega veeretavad pangad oma probleeme klientide kaela

© Pixabay
Majandus
lühendatud link
Swedbanki rahapesuskandaal (15)
4710

Miks Eesti pangad oma klientide kontosid sulgevad ja kas sellised toimingud on juriidiliselt korrektsed, arutlesid Sputnik Eesti pressikeskuses kogunenud äri- ja õiguseksperdid.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Svetlana Burceva. Paljude pahaaimamatute äriklientide arvelduskontode sulgemisega tahavad Eesti pangad varjata omaenese patte musta raha puhtakspesemisel, arvavad äri- ja õiguseksperdid – ettevõtja Vitali Gaitšonok, õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin ja majanduskonsultant Leonid Tsingisser.

В пресс-центре Sputnik Эстония круглый стол на тему Почему банки закрывают счета успешных эстонских компаний и как это отразится на экономике страны
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Teisipäeval, 18. juunil arutlesid äri- ja õigusvaldkonna esindajad Sputnik Eesti pressikeskuses teemal "Miks sulgevad pangad edukate Eesti ettevõtete arveldusarveid ja kuidas see kajastub riigi majanduses". Ilmeka näitena pajatas oma probleemidest Eesti pangaga Eestis tuntud ärimees Vitali Gaitšonok.

Sa oled süüdi ainult selles, et ma tahan...

Gaitšonok sai pangalt teate oma arve sulgemisest tänavu 17. aprillil – ta nägi seda oma internetipangas. Esmalt arvas ta, et tegemist on sõnumiga petistelt, helistas panka ja sai teada, et see on tõesti panga otsus. Pangatöötajad kohtuda ei soovinud, soovitades vestelda kirjavahetusena veebis.

Предприниматель Виталий Гайчонок
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärimees Vitali Gaitšonok

Pank kirjutas, et seoses ettekirjutuste muutumisega tegi pank muudatusi riskide välistamise poliitikas, mis saigi arve sulgemise põhjuseks. Gaitšonok oli hämmingus, kuna tal on ju Eesti firma, ehkki esines ka makseid Amazonile, kust ta ostis arvutitarvikuid. Ärimees palus pangal täpsemalt konto sulgemise põhjust selgitada, kuid sealt vastati, et nad ei ole kohustatud seda tegema.

Gaitšanok ütles, et põhjuse otsinguil pöördus ta isegi kaubandus-tööstuskoja poole, kus kinnitati, et viimasel ajal pöörduvad nende poole paljud ärimehed. Aga ka pank oli koja poole pöördunud – juba enne ettevõtjaid –, kaevates Finantsinspektsiooni peale. Pankurite sõnul olid nad täitnud kõik ettekirjutused, kuid Finantsinspektsioon täheldas, et rahanduskuritegude statistika pole paranenud ja määras pangale mitmesaja tuhande eurose trahvi.

"Minu meelest käitus pank egoistlikult – ta veeretas vastutuse oma klientidele," leiab Gaitšonok.

Selle asemel et ise oma kliente uurida, saada selgust nende äritegevuse struktuurist ja klientide võimalikes tehinguvigades, mis osutusid vigadeks alles nüüd, tänu uutele eeskirjadele, veeretas pank põhimõtte "tunne oma klienti" kohustuseks nende endi õlgadele.

"Mul on juba mitu tuttavat, kelle arved suleti. Oli juhus, kus firmat ühe ja sama tehingu eest esmalt premeeriti, seejärel aga arve sulgemisega karistati," lausus ettevõtja.

Pankade puhul sai seadus tagasiulatuva jõu

Eksperdid kinnitasid, et Finantsinspektsioon teeb siin reeglistikus aina muudatusi – ja vastupidi üldtunnustatud põhimõttele, et seadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu, rakendatakse neid reegleid juba toimunud tehingutele. Mis tähendab, et finantstehingute aegumistähaja mõiste Eestis tegelikult puudub.

Юрист, доктор права, руководитель юридического бюро Татьяна Калин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Õigusdoktor ja õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin

Õigusdoktor ja õigusbüroo juhataja Tatjana Kalin kinnitas, et uuendused selles valdkonnas algasid Eestis 2016. aastal ja muudatusi muudkui lisandub.

"Pangad on sattunud väga keerulistesse tingmustesse. Kõik Euroopa pangad kannatavad nende muudatuste käes. Riik on selle probleemiga kimpus ja lahendamine käib juba seadusandlikul tasandil," nentis ta.

Консультант по экономическим вопросам Леонид Цингиссер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majanduskonsultant Leonid Tsingisser

näeb kogu selles loos omakorda ohtu Eesti majandusele. Pangasüsteemi ülereguleeritus tuleneb tema hinnangul ametnike püüdest kohaldada Euroopa regulatsioone, ilma et seejuures hinnataks oma riigi vajadusi, mis viib äritegevuse ja investeeringute Eestist väljatõrjumiseni.

Artikli täisversiooni saab lugeda Sputnik Eesti venekeelsel poolel >>

Teema:
Swedbanki rahapesuskandaal (15)

Samal teemal

Swedbanki rahapesuskandaal
Sputnik Eesti pressikeskus
Tagid:
majandus, pangandus, pank

Peamised teemad