13:35 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Euroliit investeerib lisamiljoneid lõunamaa mesilastesse, illustreeriv foto

Euroliit investeerib lisamiljoneid lõunamaa mesilastesse

© Sputnik / Игорь Подгорный
Majandus
lühendatud link
37 0 0

Euroliidu mesindustoetused peavad kasvama rohkem kui 20 miljoni euro võrra aastas, kuid Eesti mesinikel pole lisatoetusi loota, sest enamik rahast läheb lõunaregioonidesse.

TALLINN, 19. juuni – Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit suurendab radikaalselt mesinikele makstavaid toetusi 40 miljoni euroni aastas, kuid kavatseb selle raha paigutada peamiselt maailmajao lõunapiirkondade majanditesse, kus mesindusel on rohkem kasvuväljavaateid. Samas väheneb mesilasperede arv Eestis aastast aastasse.

Algab registreerumine Avatud talude päevale, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Toetuste suurendamiseks kolmel lähemal aastal väljamakstava 120 miljoni euroni kulub Euroopa Komisjoni teatel 12 miljonit eurot lisaraha, mille vajalikkust põhjendatakse sellega, et "mesilased on eluliselt tähtsad ka selleks, et meie põllumajandus oleks kestlik ja ökosüsteemid terved".

Euroliidu fondide rahale peavad riikide valitsused lisama veel sama palju omalt poolt, mis kavatsuse kohaselt aitab peatada mesilaste väljasuremise liidu põhjarajoonides ja suurendada mee tootmist lõunapiirkondades. Euroopa on sunnitud katma peaaegu poole mee nõudlusest impordi arvel.

Euroliidu statistika näitab, et tervikuna võttes mee tootmine maailmajaos natuke kasvab, kuid ainult mesilate arvu suurenemise arvel Hispaanias, Rumeenias, Ungaris ja mõnes muus mesilaste jaoks sobivama sooja kliimaga riigis. Just sinna, kus "elab" enamik ELis ametlikult registreeritud 17,6 miljonist kodumesilasperest, kavatsebki allianss kõige järgi otsustades panustada lõviosa oma abifondide rahast.

Mesinikud süüdistavad mesilaste surmas põllumehi

Eestis on juba mitu aastat järjest märgata registreeritud kodumesilasperede arvukuse vähenemist (kuigi ELi statistika kinnitab, et meesaak hoopis kasvab).

Eesti Mesinike Liitu kuuluva Ida-Virumaa mesindusettevõtte Honey Wolf juht Julia Volkova räägib, et kohaliku mesinduse olukord ei ole viimastel aastatel paranenud, mesilasperede hukkumine jätkub eelkõige taimekaitsevahendite mõõdutundetu kasutamise tõttu põllumajanduses.

Teadlaste arvates on putukate peamine surmaja enamikus Euroliidu riikides seesama glüfosfaat, mida ei ole suudetud üleliidulisel tasandil keelustada mitme suurriigi põllumeeste vastuseisu tõttu.

Maaeluministeeriumi hinnangul on Eestis kokku ligi kuus tuhat mesinikku, kuigi suuremahuliselt ja professionaalselt tegeleb mesilaste pidamise ja mee tootmisega alla 20 ettevõtte (igaühe hoole all on üle 150 mesilaspere). Täpseid andmeid mesilasperede arvu kohta võimudel siiski ei ole, sest seadus nõuab ainult selliste mesilate registreerimist, kus on üle 15 pere.

Riigi mesindussektori mahu hindamise teevad veelgi keerukamaks suured hooajalised kõikumised. Kuid isegi siis, kui mesinike sõnad lahknevad ametlikust statistikast, tuleb uskuda mesinikke: kui nad räägivad, et nende hoolealuseid hukkub arvukalt, siis nii ongi.

Mesilaspere suudab "ellu jääda" 15 euroga aastas

Mesinik võib arvestada mõningase riigipoolse rahalise abiga, mida eraldatakse summas 12–15 eurot mesilaspere kohta, kes vajavad näiteks ravi spetsiaalsete ravimitega. Võttes arvesse, et keskmiselt on igal Eesti mesinikul kuni kümme peret, on kogusumma tühine.

Pealegi ei taotle sellist abi kaugeltki kõik mesinikud, sest esiteks nad ei teagi sellest midagi ja teiseks soodustab mesindus üksindust ja sellega tegelevad erakud suhtuvad inimestesse ja võimudesse vahel halvemini kui mesilastesse.

Eesti Mesinike Liit, kes püüab rahvusvahelise programmi COLOSS raames koguda andmeid mesilasperede kadude kohta, kurdab mesinike passiivsuse üle, mistõttu ta ei saa andmete puudusel teha üldistusi olukorrast riigis.

Kuigi Euroopa on mee tootmises maailmas Hiina järel teisel kohal, rahuldab ta oma meevajaduse ainult 60% ulatuses ja impordib ülejäänud meekogused peamiselt Hiinast, aga ka Ukrainast ja mitmest Ladina-Ameerika riigist. Putukate, eriti mesilaste populatsiooni vähenemine viimastel aastatel on Euroliidule arusaadavalt väga ebameeldiv ja kahjulik, sest mesindustoetuste suurendamine peab end ära tasuma, räägitakse Euroopa Komisjoni raportis.

Samal teemal

Eesti Mee Päevad - Mesimagus naistepäev
Gruusia mesi jõuab Euroopa Liidu turule
Mesinikud võtavad roosiaia tarudest esimese mee
Eesti Toidumess pakub teravaid toiduelamusi
Eesti toidu kuu: parim mahetoode on tume kasesiirup
Rõigas, kartul ja mesi teevad imet - kuidas vabaneda seljavalust
Tagid:
toetus, EL, Eesti, majandus, Eesti Mesinike Liit, mesinik, mesi

Peamised teemad