00:13 21. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Soome ettevõtja Peter Vesterbacka

Kas tunnel tuleb või mitte: soomlane Vesterbacka süüdistas Eesti valitsust võhikluses

© AFP 2019 / VESA MOILANEN
Majandus
lühendatud link
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
95 0 0

Tallinna ja Helsingit ühendama mõeldud tunneli idee autor süüdistas Eesti ametivõime võhiklikkuses ja soovis projekti kooskõlastamisega vägisi viivitada.

TALLINN, 1. august — Sputnik. Soome ettevõtja Peter Vesterbacka on Eesti ja Soome pealinna ühendama mõeldud merealuse tunneli rajamise peaideoloogina ebameeldivalt üllatunud Eesti ametivõimude keeldumisest kinnitada taotlus eriplaneeringu algatamiseks.

Vesterbacka sõnul on Soome pool juba korduvalt vastanud küsimustele, millele Eesti valitsus nüüd taas vastuseid nõudis. Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on riigihalduse minister Jaak Aab varem öelnud, et jätkuvalt jääb selgusetuks, kas tegemist on riikliku või eraviisilise projektiga. Samuti tekitab tema sõnul küsimusi projekti rahastusskeem.

Paet hoiatab tunneli rahastajate eest >>

Peter Vesterbacka on omakorda intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat selgitanud, et jutt käib eraviisilisest ettevõtmisest, mida rahastatakse erafondidest.

Mingisuguseid kulutusi Eesti ega Soome poolt ei nõuta ja ta on kindel, et Eesti võimud teavad seda suurepäraselt, kuna seda küsimust on juba korduvalt arutatud. Tema hinnangul näitab Eesti pool aina ühtesid ja samu küsimusi esitades üles oma võhiklikkust ja püüab projekti kooskõlastamisega viivitada.

Финский предприниматель Питер Вестербака рассказывает о проекте туннеля Таллинн-Хельсинки
© AFP 2019 / VESA MOILANEN
Soome ettevõtja Peter Vesterbacka Tallinn–Helsingi tunneli projektist kõnelemas

Sellest hoolimata plaanib soome ärimees pärast suvevaheaega, seega pärast 5. augustit, mil Soomes algab ärihooaeg, Eesti valitsusele järjekordselt vastused anda.

Eesti palub täpsustusi

Selle nädala algul lükkas Eesti rahandusministeerium tagasi taotluse Tallinn–Helsingi veealuse tunneli eriplaneeringu algatamiseks, tehes seda juba teist korda. Põhjus on ikka seesama – taotlus ei vastavat paljudele Eesti jaoks olulistele küsimustele.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul jääb seniajani esmajoones selgusetuks, kas kavandatakse riiklikku või eravalduses raudteed. Samuti pole täit selgust tunneli rahastuse ja tasuvuse osas – Eesti valitsus sooviks selgust saada, milliseid tegevusi ja kulutusi riigilt eeldatakse isegi juhul, kui tegemist on sajaprotsendiliselt erasektori ettevõtmisega.

Яак Ааб
Riigihalduse minister Jaak Aab

Aabi arvates tuleb ka tingimata arvestada, et Eesti on huvitatud raudteetunneli ühildamisest nii reisijate- kui ka kaubavedudeks Rail Balticu trassiga.

Esimest korda esitasid soomlased taotluse möödunud aasta detsembris, kuid Eesti valitsus pidas seda siis samuti liiga ebamääraseks. Nagu Sputnik Eesti kirjutas, nimetas toonane riigihalduse minister Janek Mäggi selles taotluses väljakuulutatud tähtaegu ebarealistlikeks. Projekt iseenesest on tema hinnangul küll huvipakkuv, kuid probleem peitub selles, et Soomel ja Eestil ei ole ühtsete ettekujutust selle elluviimisest.

Ettevõtmist toetavad hiinlased ja araablased

Soome ettevõte FinEst Bay Area Development peab Peter Vesterbacka eestvedamisel juba pikemat aega Eesti ja Soome pealinna ühendava merealuse raudteetunneli ehitusprojekti kooskõlastamiseks Eesti valitsusega läbirääkimisi.

Juulis kirjutas FinEst Bay Area Development alla vastastikuse mõistmise memorandumile Hiina kolme riigiettevõttega, milleks on China Railway International Group, China Railway Engineering Company ja China Communications Construction Company. Hiinlaste kaasabi on Vesterbacka sõnul hädavajalik, kuna Soomel ja Eestil puuduvad sedavõrd ulatusliku projekti elluviimiseks vajalikud ressursid ja vastav tehnoloogia.

Veel varem, tänavu märtsis kirjutas FinEst Bay Area Development alla eellepingule hiinlaste sihtasutusega Touchstone Capital Partners Ltd tunneli rajamisse 15 miljardi euro investeerimise kohta. Ning 2018. aasta lõpul ilmutas huvi selle projekti vastu Araabia Ühendemiraatide sihtasutus ARJ Holding LLC, kinnitades valmidust panustada ettevõtmisse 100 miljonit eurot.

Helsingisse kõigest poole tunniga

Teoreetiliselt võimaldab tunnel, millest võib saada üks maailma pikimaid tunneleid, rongidel sõita kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Nii võib jõuda Tallinnast Helsingisse kõigest 30 minutiga. Praegu kahe pealinna vahel kurseerivad parvlaevad läbivad sama teekonna kahe ja poole tunniga.

Tunnel Helsingi—Tallinn

Tunneli tasuvuse asjus on globaalse tähendusega ootuseks omavahel tihedalt seotud majanduseluga Eesti ja Soome SKP kasv. Merealune liiklussoon suudab teenindada kuni miljon Tallinnast ja Helsingist 200 kilomeetri raadiuses elavat inimest. Tunnel teenindaks tõhusalt ka kaubavedusid, kuna saab seotud Rail Balticu raudteega.

Kuid projekti majanduslik otstarbekus tekitab kahtlusi selle teostamise kõrge hinna tõttu. Erinevatel hinnangutel läheb tunneli rajamine maksma ühtekokku neliteist kuni kakskümmend miljardit eurot.

Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)

Samal teemal

Tallinna–Helsingi tunnel
Tagid:
majandus, Helsingi, Tallinn, Soome, Eesti, tunnel

Peamised teemad