18:09 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
Põlevkivikarjääris

Eestis leiti võimalus põlevkivitööstus keskkonnasõbralikumaks muuta

© Sputnik / Виталий Аньков
Majandus
lühendatud link
42 0 0

Uue kuluka põlevkiviõli eelpuhastustehase rajamine annaks tulevikus Eestis tööd 15 tuhandele inimesele ja leevendaks majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise valulisi mõjusid.

TALLINN, 30. september — Sputnik. Valitsuse kliima- ja energeetikakomisjon kaalub uue põlevkiviõli eelpuhastustehase rajamise projekti võimalikku riiklikku toetamist. Energeetikaettevõtted usuvad, et selline tootmine leevendaks energeetika keskkonnasäästlikumaks muutmise ebasoovitavaid tagajärgi.

Energeetikute pikett jäeti ära – mida valitsus neile lubas
© Sputnik / Алексей Даничев
Karmistunud keskkonnanormide tõttu on peamiselt laevakütuse komponendina kasutatavat Eesti põlevkiviõli kõrge väävlisisalduse tõttu raske müüa.

Seetõttu kaaluvad Eesti Energia koos Viru Keemiagrupiga võimalust rajada Eestisse põlevkiviõli eelpuhastustehas, mis võimaldaks selle toodangut müüa ka lõpptootena.

Esialgsete hinnangute kohaselt võiks selline tehas töödelda 1,5 miljonit tonni õli aastas.

VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul vastaks selline tootmine veel vähemalt kakskümmend aastat EL ja Eesti keskkonnapoliitikale ning leevendaks ka üleminekut fossiilkütustelt muudele energiaallikatele.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul tooks selline tehas aastas 200 miljonit eurot eksporditulu, looks otseselt või kaudselt umbes 15 tuhat töökohta ja korraliku maksubaasi.
Kuna õlipuhastustehase rajamine on kallis ja riskantne projekt, loodavad ettevõtted valitsusepoolsele poliitilisele ja rahalisele toetusele. Valitsuse kliima- ja energiakomisjon kavatseb seda küsimust kaaluda lähiajal.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti peaks Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste tõttu Euroopa Liidu ees oma kasvuhoonegaaside koguseid 2030. aastaks drastiliselt vähendama ja 2050. aastaks need peaaegu täielikult lõpetama (viima "nulltasakaalu"). Lõviosa nendest heitekogustest tuleb põlevkivienergeetikast, mida on EL nõuete tõttu juba tabanud ulatuslik kriis.

Peaminister Jüri Ratas ÜRO kliimamuutuste konverentsil
© Фото : Jürgen Randma / Riigikantselei
Ametiühingute hinnangul võib kriis tõsiselt mõjutada nii Ida-Virumaa tööturgu, sotsiaalseid olusid kui ka Eesti energeetikajulgeolekut. Ollakse mures, et enamik piirkonna energiasektori töötajatest võidakse koondada.

Eesti valitsusel on seni õnnestunud vältida konflikti energeetikute ja kaevurite ametiühingutega lubades neile majandustegevuse kokkutõmbamiseks ning põlevkivielektrijaamadest ja kaevandustest töötajate vallandamiseks pehmemat ajakava.

Seejuures on tegemist ilmselt põlevkivitööstuse "matuste" edasilükkamisega, kuna Eesti võimud ei kavatse majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise poliitikast loobuda.

Lugege liaks:

Samal teemal

Teadlane: katastroofiliste muutuste ärahoidmiseks on veel kümme aastat
G20 liidrid: Pariisi kliimalepe on pöördumatu
Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele
Eesti Energia eksitab kaasmaalasi ja Brüsselit
Tagid:
saastekvoot, Pariisi kliimalepe, ümbertöötlustehas, energeetika, põlevkivi, Eesti

Peamised teemad