17:19 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
Kauvuritele pühendatud ausammas Kohtla-Järve kesklinnas

Eesti võimud päästavad vaikselt põlevkivienergeetikat

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Majandus
lühendatud link
39 0 0

Eesti võimalik väljumine BRELL-i energiaringist ja EL toetuste vähendamine sunnivad valitsust põlevkivienergeetikat säästma, ütles Sputnik Eestile antud kommentaaris Venemaa Riigiduuma energeetikakomitee ekspert ja ettevõtte "Proftsement" direktor Andrei Kalatšov.

TALLINN, 15. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Põlevkivil põhineva elektritootmise olukord Eestis on stabiliseerunud ja lähiaastatel jätkab Eesti tootmist, hoolimata kuulujuttudest täielikust üleminekust alternatiivsetele ja taastuvatele energiaallikatele, leiab energeetikaekspert Andrei Kalatšov.

Hetkel, nagu teada, kannatab Eesti tõepoolest Euroopa Liidu kehtestatud piirangute tõttu, mille kohaselt süsinikupõhiseid tehnoloogiaid heaks ei kiideta.

Эксперт Комитета по энергетике Госдумы РФ, генеральный директор предприятия ПрофЦемент Андрей Калачёв
Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma energeetikakomitee ekspert ja ettevõtte "Proftsement" direktor Andrei Kalatšov
Eestis väljendus see asjaolus, et süsinikdioksiidi heitmete hinnatõusu tõttu (peaaegu 30 euroni tonni kohta) muutus elektrienergia tootmine ebaefektiivseks hinnaga, mis fikseeriti tänavu märtsist juulini, selgitas Kalatšov.

Ka praegu töötab Eesti elektrijaamade 14 blokist ainult kaks või kolm (lisaks on reservis veel kaks). Näiteks Ahtmes asuv Bauroci poorbetoonplokkide tootmistehas, mis kasutab tootmises tsüklontuhka, on sunnitud tarnete katkemise tõttu oma tegevuse lõpetama. 

Kalatšovi sõnul, kellele kuluv ettevõte tarnib Eesti põlevkivituhka Venemaa erinevatesse piirkondadesse, on olukord stabiliseerunud.

"Ka meie ettevõttel (juba kümme aastat oleme Vene tarbijatele Eesti Energialt tuhka ostnud) on ülalkirjeldatud perioodil olnud tuha tarnetes tõsiseid häireid.Kuid viimastel kuudel ei ole minu arvates see probleem enam aktuaalne," ütles ta.

Eesti järgib mõistlikku "põlevkivipoliitikat"

Andrei Kalatšov usub, et Eesti toetab jätkuvalt põlevkivitootmist. Riik on seda juba lähiminevikus kaitsta suutnud – ajast, mil riik 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines. Lisaks ei hakatud Eestis USA eeskujul põlevkiviõli tootmist arendama, mis Kalatšovi sõnul võinuks rikkuda kogu Eesti kirdeosa looduse.

Tegelikult tõestavad Austraaliast Venemaani paljude teadlaste andmed, et Maal toimub tõenäolisemalt hoopis vastupidine protsess, see tähendab kliima jahenemine," ütles Andrei Kalatšov.

Tuleviku Eesti: energiaahela lõpp ja ELi toetuste puudumine

Pealegi on põlevkivienergeetikal Eesti jaoks energiajulgeoleku tähtsus, eriti kuna on kavas BRELL-i energiasüsteemist väljuda. Eesti jääb oma geograafilise asukoha tõttu Euroopa Liidu energiasüsteemi lõpp-punktiks.

Eesti vajab põlevkivienergeetikat ka seetõttu, et EL-i riiklikud toetused lähitulevikus vähenevad märkimisväärselt.Minu andmetel ei kiirusta eestlased põlevkivienergia matustega, vaid vastupidi, peavad Brüsselis aktiivselt läbirääkimisi ja arendavad lähiajal põlevkiviõli tehaste ehitamist," arvab ekspert.

Seetõttu on Kalatšovi sõnul ka tulevikus mitu põlevkivienergia tootmise blokki pidevalt töös ja reservis ka tulevikus. Lisaks on Eesti energeetikud õppinud paindlikult manööverdama. Nii näiteks ei tööta laupäeval-pühapäeval suuremate heitmetega blokid, need lülitatakse sisse alles esmaspäeva varahommikuti.

Sputnik Eesti on juba kirjutas, et riik peab tänu oma kohustustele Euroopa Liidu ees vähendama Pariisi kliimakokkuleppe raames kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt 2030. aastaks ja peaaegu täielikult (nullbilansini) aastaks 2050. Suur osa neist heitkogustest tekib põlevkiviettevõtetes, mida on ELi nõuete tõttu tabanud ulatuslik kriis.

Ametiühingute hinnangul võib kriis tõsiselt mõjutada nii Ida-Virumaa tööturgu, sotsiaalseid olusid kui ka kogu Eesti energiavarustuse kindlust. Väljendatud on muret, et enamik piirkonna energiasektori töötajatest võidakse koondada.

Eesti valitsusel õnnestus vältida avalikku konflikti energeetikute ja kaevurite ametiühingutega, lubades neile ja põlevkivielektrijaamade ja kaevanduste töötajate koondamise "pehmemat" ajakava kuid Eesti võimud ei kavatse majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise poliitikast loobuda.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti
Energeetikute pikett jäeti ära – mida valitsus neile lubas
Eestis leiti võimalus põlevkivitööstus keskkonnasõbralikumaks muuta
Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele
Tagid:
valitsus, energiajulgeolek, kaevandus, põlevkivi, energeetika, Eesti

Peamised teemad