08:30 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
Eesti vabatahtlik pensionisammas on tunnistatud Euroopa Liidu halvimaks, illustreeriv foto

Eesti vabatahtlik pensionisammas on tunnistatud Euroopa Liidu halvimaks

© Sputnik /
Majandus
lühendatud link
296 0 0

Eesti teise ja kolmanda samba pensionifondid on ekspertide sõnul näidanud 2018. aasta andmetel negatiivset tootlust. Teistes Euroopa Liidu riikides on asjad märksa paremad.

TALLINN, 22. oktoober — Sputnik. Nende Euroopa Liidu riikide hulgas, kus on kasutusel kolmesambaline pensionisüsteem, on kõige halvemaid tulemusi näidanud Eesti kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas.

Nii on vabatahtlike pensionifondide reaalne tootlus Eestis pärast inflatsiooni ja kõigi väljamaksete mahaarvamist negatiivne: -9,8%. ELi liikmesriikide hulgas on vabatahtlike pensionifondide tootluselt teisel kohal Bulgaaria: seal on see -7,8%.

Jaani seek ja SEB peahoone Tallinna kesklinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Negatiivset juurdekasvu on näidanud ka Leedu ja Läti vabatahtlikud pensionisambad — vastavalt -6,1% (kolmas koht ELis) ja -5,3%. Viie viimase hulka kuuluvad ka Hispaania ja Slovakkia.

Analüüs annab tunnistust sellest, et tervikuna võttes on kõik Euroopa vabatahtlikud pensionisüsteemid näidanud 2018. aastal negatiivset tulemust. Erandiks oli ainult Austria.

Märgitakse, et Euroopa fondide reaaltootluse languse põhiteguriks on üsna suur fondivalitsemistasu, varad ise on tihti selleks liiga läbipaistmatud ja keerukad, et pensionile minema valmistuvad investorid nendest aru saaksid.

Samuti teatatakse, et ka teise ehk kohustusliku pensionisamba tootlus on Euroopa Liidu riikides olnud enamasti negatiivne, Eestis oli see 2018. aastal ekspertide hinnangul -5,8%.

Miks pensionifondid töötavad miinusega

Majandusteadlase Leonid Tsingisseri sõnul on vähe sellest, et Eesti pensionifondid paistavad silma vähese kasumlikkuse poolest: mõned neist on osanud lausa miinusesse minna. Selle põhjuseks on, et eksisteerib kolmikliit: pank, selle juures asuv pensionifond ja fondivalitsejaks olev ettevõte.

Kui valitsev ettevõte on asutatud panga juurde, siis pensionifond püüab suurima tõenäosusega investeerida samas panga asuvale hoiukontole. Pangahoius toob minimaalselt kasumit, seejuures käsutab pank kogu sellesse pandud raha ja teenib selle pealt. Ta on selles skeemis huvitatud isik.

"Pank, kes hoiustab pensionifondi raha minimaalse intressiga ja laenab seda välja võrdlemisi kõrge intressiga, teenib sellise laenu-hoiutegevuse pealt," selgitas Tsingisser Sputnik Eestile.

Kogu kasum jääb pangale. Pensionifondile endale kui hoiustajale jääb sellest tühine osa. Seejuures on olemas fondivalitseja, kes võtab fondist selle valitsemise eest suurt raha. Valitsemine seisneb ju ühes asjas: koguda summad kokku ja hoiustada need oma pangas. Ongi kõik, arvab Tsingisser.

Eesti pensionisambad

Eestis on kolm pensionisammast:

Eesti pensionisüsteem

Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension on põhisammas ja sissemaksed sellesse on kohustuslikud. Teine sammas ehk kogumispension (kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1983. aastat) eeldab juba pensionimaksete tegemist riigiga ühiselt riski eest kaitstud fondidesse.

Alles kolmas sammas ehk täiendav kogumispension võimaldab iseseisvalt fonde valida ega ole kuidagi kaitstud säästude kadumise eest. See on vabatahtliku iseloomuga.

Tuntud rahandustegelane ja investor Indrek Neivelt teatas 2017. aastal, et teine pensionisammas ei võimalda inimesel pärast pensioniea (alates 63 aastast — toim) saabumist ära elada.

Pealegi ei võimalda see sammas pensionäril elu jooksul kohutud raha "targalt" kasutada.

2019. aasta juulis tegid plaanid reformida teist pensionisammast muret Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). Organisatsiooni ekspertide arvates võivad reformi tagajärjed lasuda raske taagana tulevaste põlvkondade turjal.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Kuidas elavad pensionärid Euroopa Liidus

Lugege lisaks:

Samal teemal

Tõusis pensioni kojukande hind
Pensionär kutsus poliitikuid üles mitte andma katteta lubadusi
SEB hoiatab teisest sambast väljumise eest
Tagid:
pensionär, majandus, EL, Eesti, pension

Peamised teemad