09:08 18. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Eesti Pank hoiatab läheneva majanduskriisi eest, illustreeriv foto

Mis ootab Eesti töötajaid suure kriisi ajal: majandusteadlase arvamus

© Sputnik / Алексей Куденко
Majandus
lühendatud link
10410

Majandusprofessor Pjotr Vernitski nägi Eesti Panga publikatsioonis "Tööturu Ülevaade 2/2019" tõsist hoiatust läheneva majanduskriisi eest ja jutustas, kuidas see annab endast tunda töökohtade jagunemises eestimaalaste ja immigrantide vahel.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik, Svetlana Burceva. Eesti Panga värske ülevaate kohaselt on lähitulevikus Eestis oodata vabade töökohtade arvu vähenemist.

"See on kaudne hoiatus selle eest, et tulevad rasked ajad — kriis," on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusprofessor Pjotr Vernitski kindel.

Петр Верницкий
© Foto : из личного архива
Pjotr Vernitski

Ta tuletas meelde, et selle eest, et lähiajal on tulekul sügavam ja tugevam kriis kui see, mis oli 2008.–2009. aastal, on hoiatanud ka IMFi juhtkond.

Immigrandid vs. eestimaalased

Statistikaameti hinnangu kohaselt elas Eestis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 1 324 820 püsielanikku. Seda on 5687 inimese võrra ehk 0,4% rohkem kui aasta varem.

Seda kasvu seostab Eesti Pank eelkõige sisserändega, kusjuures 45% sisserännanutest on Eesti kodanikud, teisalt väljarände vähenemisega, kusjuures 63% väljarännanutest olid Eesti kodanikud.

"Teiste riikide kogemused näitavad, et sisseränne võib tublisti mõjutada püsielanike käekäiku tööturul. Mõju ei ole ühetaoline: osa alalisest tööjõust võidab, osa aga kaotab sisserändest. Võidavad need töötajad, kelle töökohti sisseränne pigem täiendab, kaotavad aga need, kes sisserändajatega tööturul konkureerivad," seisab keskpanga ülevaates.

Tööjõu sisserännet soodustab fakt, et Eestis on seni olnud väike tööpuudus ja jätkunud tööealiste püsielanike arvu vähenemise trend.

Ettevõtted võivad Eesti Panga arvates "teatud juhtudel otsustada koondada pigem kohalikke töötajaid kui välismaalt värvatuid".

Eesti tööturu nõrk lüli

Sputnik Eesti on juba avaldanud Eesti majandusteadlase Leonid Tsingisseri arvamuse selle kohta, et Eestis tohib maksta välistöötajatele vähem kui püsielanikele ainult lühikese ajavahemiku jooksul, mille möödumisel peab tööandja tagama välistöötajatele kõrgema palga kui kohalikele. Nii tagatakse Eesti tööturu kaitse.

Ühiskonnategelane politoloog ja publitsist Rodion Denissov
© Sputnik / Александр Заболотный

Pjotr Vernitski mainis ka fakti, et keskmisest palgast vähem ei tohi välistöötaja Eestis teenida — kui jutt käib muidugi legaalsest töökohast.

Kuid välistöötajate tegelik olukord näeb välja teisiti, lisas professor. Tema sõnul töötavad sisserännanud enamasti sellistel töökohtadel, kuhu eestimaalasi on raske või võimatu leida. Ja võõrtöölised, kellest rõhuva enamuse moodustavad Ukraina elanikud, saavad keskmisest märksa väiksemat palka — ümbrikutes.

Selle vastu ei aita ka Eesti väike välismaise tööjõu kvoot ega isegi ebaseaduslike töötajate jälitamine politseiga. Vernitski sõnul on äris piisavalt vahendeid, mis aitavad välistööjõu kasutamise piirangutest kõrvale hiilida.

"Meil kasutatakse väga laialdaselt tööjõu renti. Välismaal on mingi firma ja Eesti juriidiline isik rendib temalt töötajaid," tõi professor näite.

Ta lisas, et ainuüksi kalatööstuses ja ehituses ületab Ukraina päritolu töötajate arv kvoodi mitmekordselt.

Pjotr Vernitski on kindel, et juba praegu tasub mõelda "turvapadjale" majanduskriisi saabumise puhuks, mis võib venida väga pikale.

Kriis algab tööstusest

Oodatav tööjõunõudluse vähenemine puudutab Eesti Panga arvates eeskätt tööstussektorit. Teoreetiliselt võib see olla nii tootmismahtude vähenemise kui ka tootmise tehnoloogilise ümberkorraldamise ehk automatiseerimise tagajärg.

Töö terrikooni kallal on juba alanud
© Sputnik / Елена Вальме

"Kuid hoogsad tehnoloogilised ümberkorraldused on vähetõenäolised. Pigem vähenevad ikkagi tootmismahud," märkis Pjotr Vernitski.

Professori järeldus on kooskõlas Eesti Panga ülevaate andmetega: töötleva tööstuse käekäik sõltub suuresti väliskaubanduspartnerite nõudlusest Eesti eksporttoodangu järele. Ekspordipartnerite majanduskasv on vähenenud kaubavoogude katkemise tõttu USA ja Hiina vahelise kaubandussõja tagajärjel. Oma panuse euroala majanduskasvu aeglustumisse annab ka Brexit.

Keskpank mainib ka põlevkivitööstuse olukorda ja selle tagajärgi Ida-Virumaale. Töökohtade arvu massiline vähenemine selles piirkonnas 2019. aastal on juba negatiivselt kajastunud tööturustatistikas, edaspidi pole välistatud selle vähenemise tagajärjed ka piirkonna muudele majandusharudele.

Lugege lisaks: 

Samal teemal

Iga viies eurooplane elab vaesuse piiril
Kuidas Enefiti juhtkond töötajatele aastatepikkuse töö eest "tänu avaldas"
Raivo Vare: Eesti kaevurid on sunnitud otsima tööd kodust eemal
Tagid:
Eesti Pank, Pjotr Vernitski, võõrtööjõud, tööturg, majandus

Peamised teemad