10:18 05. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1765
  • RUB86.7275
Majandus
lühendatud link
0 0

Rohelised tehnoloogiad on võimalus EL-st lisaraha saamiseks ja selle Leedu majandusse süstimiseks. Leedu presidendi avaldatud arve hindas Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituudi ekspert Mihhail Beljajev.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik.

Leedu võib praeguse rohelise tehnoloogia teema raames ELi eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid saada, teatas Venemaa strateegiliste uuringute instituudi (RISI) ekspert Mihhail Beljajev Sputnik Leedule.

Leedu vajab 2030. aastaks kavandatud EL energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks umbes 14 miljardit eurot ning täieliku kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks umbes 41 miljardit, ütles Leedu president Gitanas Nauseda Brüsselis. Ta nimetas ühtlasi kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 "Leedu ühiskonna moraalseks kohustuseks". 

Vilnius mõistis kiiresti, et rohelisele tehnoloogiale üleminek on hea põhjendus ja oluline argument ELi eelarvest lisaraha saamiseks, märkis Beljajev.

"Keskkonnaküsimusi peetakse maailmajaos globaalseks või vähemalt piirkondlikuks probleemiks. Igal pool ei saa olla puhast energiat, kui ühes, kasvõi väikeses riigis endiselt saastatakse. Siis osutuvad kõikide ümbritsevate riikide jõupingutused asjatuiks. Keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamine on ühine jõupingutus," ütles ekspert.

Beljajevi sõnul ei suuda Leedu ise oma majanduslikku seisundit arvestades täielikult rohelistele tehnoloogiatele üle minna.

"Sellest on saamas Euroopa Liidu ühine mure. Ja on selge, et vajalikud 14 miljardit eurot on samuti ELi mure," selgitas Beljajev.

Leedule on väga mugav rohelise liikumisega liituda, teha maksimaalselt selgeks oma vajadused, saada Brüsselist võimalikult palju raha ja kasutada seda oma majandusse paigutamiseks, märkis ekspert.

"Praeguse rohelise teemaga saab poliitilisi punkte teenida. Kuigi selle valdkonna tegevuste kasulikkust ei saa eitada," lõpetas Venemaa strateegiliste uuringute instituudi ekspert Mihhail Beljajev.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, toetas Eesti valitsus samuti ELi pikaajalist strateegiat 

kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Algatuse eesmärk on viia kasvuhoonegaaside heitkogused selleks ajaks miinimumini ja anda Euroopale ülemaailmses kliimaarutelus lipulaeva roll.

Oma kohustuste tõttu EL ees peab ka Eesti Pariisi kliimakokkuleppe raames aastaks 2030 drastiliselt vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja 2050. aastaks neist täielikult vabanema.

Lõviosa heitkogustest tuleb põlevkiviettevõtetelt, mis on ELi nõuete tõttu juba sügavasse kriisi sattunud.

Sellega seoses hoiatavad ametiühingud, et toimuv võib tõsiselt mõjutada Ida-Virumaa maakonna tööturgu ja sotsiaalseid olusid, eriti aga kogu Eesti energiavarustuse kindlust.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Nukker rekord: Balti riigid juhivad Euroopa Liidu edetabelit tapmiste hulga osas
Tagid:
Roheline Energia, Euroopa Liit, Leedu

Peamised teemad