12:16 31. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1698
  • RUB92.4606
Majandus
lühendatud link
0 0

Nii Saksamaa kui Eesti põllumehed lähevad traktoritega parlamendihoone ette meelt avaldama, kuid nende nõudmised on risti vastupidised – vaidlusküsimuseks on Euroopa Liidu toetusraha.

TALLINN, 23. detsember — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liidu tavapäraselt tugeva põllumajanduse ja põllupidajatele soodsa kliimaga liikmesriik nõuab oma põllumeestele suuremate toetuste saamise õiguse säilitamist. Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti nõuab liidu eelarvest makstavate hektaritoetuste võrdsustamist.

Lääne-Euroopa riigid on pälvinud terava kriitika hetkel Euroopa Liidu eesistujaks oleva Soome poolt selle eest, et liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettevalmistuste raames ei ole järgmiseks rahandusperioodiks (aastaiks 2021–2017) isegi kaalutud niinimetatud välisest konvergentsist loobumist.

Varasemalt on paljud riigid, sealhulgas Belgia, Küpros, Taani, Kreeka, Itaalia, Holland ja Sloveenia kutsunud Brüsselit üles põllumeestele makstavate toetuste ühtlustamist peatama. Bürokraatia keeles nimetatakse seda protsessi "väliseks konvergentsiks".

Vastukaaluks sellele seisukohale korraldasid Eesti põllupidajad Brüsselis põllumajandusnõukogu istungi eel Riigikogu hoone ees meeleavalduse, nõudes hektari kohta makstavate toetuste tõstmist.

Täiesti põhjendatult osutavad nad sellele, et neile makstavad toetused piirduvad praegu vaid 60 protsendiga neist summadest, mida saavad nende ametivennad Lääne- Lõuna-Euroopas.

Baltimaade põllumehed räägivad ebaausast konkurentsist, nagu Sputnik Eesti on vahendanud, ja nõuavad endi suhtes võrdset kohtlemist. Nende kolleegid lääneriikides nõuavad aga väljamaksete määra säilitamist. Kuna kogu Euroopa põllumehed eelistavad minna oma pealinna traktoritega meelt avaldama, pälvivad nii ühe kui teise poole meeleavaldused alati avalikkuse teravdatud tähelepanu.

Vaidlus ei käi mitte saagikuse, vaid õigluse ja usalduse üle

"Me taasaktiveerime kõik oma välise konvergentsiga seotud algatused, sest usume, et see valik ei ole õige, see ei taga meie põllumeeste jätkusuutlikku arengut," tsiteeris uudisteportaal Itaalia põllumajandusministrit Teresa Bellanova öeldut.

Ei pruugi kahelda, et belglaste, kreeklaste ja hollandlastega seisukohta jagavad Prantsusmaa ja Hispaania põllumeeste huvide esindajad, kes saavad samuti Euroopa Liidult suuremaid põllumajandustoetusi kui näiteks Eesti põllupidajad.

Nn välise konvergentsi vastaste argumendid on üsna lihtsad ja küllaltki veenvad: põllumajandusele soodne kliima, viljakas pinnas ja põllunduses kasutatava tehnoloogia kõrge arengutase tagavad suurema saagikuse, suhteliselt madalad hinnad ja sellest tulenevalt investeeringute suurema tasuvuse.

Seevastu Eesti ja Läti põllupidajad, kes teevad märksa suuremaid jõupingutusi "keskkonna vastupanu" ületamiseks, saavutavad tõepoolest märgatavalt kehvemaid tulemusi.

Küll aga ei saa silmi sulgeda tõsiasja ees, et 2004. aastast peale püsinud ebavõrdsus lääne- ja idapoolsete põllumajandustootjate hektaritoetuste määras on õõnestanud usaldust Euroopa Liidu vastu, nagu märkis Euroopa Parlamenti kandideerimise ajal toimunud kuulamistel Euroopa Liidu uue maaeluvolinik poolakas Janusz Wojciechowski, kes loomulikult toetab välise konvergentsi  ideed.

Soomet on süüdistatud selles, et ta on allunud Ida-Euroopa ja eeskätt Eesti survele ega ole arvestanud Lääne-Euroopa arvamusega. Samas võib Euroopa Liidu põllumajandusfondide maht järgmisel rahastusperioodil suure tõenäosusega kahaneda.

Seega, toetused Lääne-Euroopa põllumeestele vähenevad, kuid Ida-Euroopa põllumeestele makstavad toetused suurenevad veidike.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Põllumehed löövad häirekella: valitsus kärbib toetusi
Tagid:
ebavõrdsus, toetus, Euroopa Liit, põllumajandus

Peamised teemad